Piibel.NET
Apostlite teodApostlite
 
Eestikeelne Piibel 1997
22Pauluse kaitsekõne „Mehed, vennad ja isad, kuulake nüüd, mida ma teile enese
 kaitseks räägin!”

Kui nad kuulsid, et ta peab neile kõnet heebrea keeles, jäid
 nad veel rahulikumaks. Ja Paulus ütles:

„Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja
 üles kasvatatud siinsamas linnas, Gamalieli jalgade ees,
 õpetatud täpselt esiisade Seadust mööda, olles innukas Jumala
 nõudja, nii nagu teie kõik tänapäeval olete.

Sellisena ma kiusasin surmani taga usuteed, pannes
 ahelaisse ja toimetades vanglasse nii mehi kui naisi.

Nõnda võivad mu kohta tunnistada ka ülempreester ja
 vanemad, kelle käest ma sain kirju viimiseks nende vendade kätte
 Damaskusesse. Ja ma kavatsesin ka sealseid usklikke tuua aheldatult
 Jeruusalemma, et neid karistataks.

Aga sündis, kui ma olin teel ja lähenesin Damaskusele, et
 lõuna ajal välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast.

Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlevat: „Saul,
 Saul, miks sa mind taga kiusad?”

Mina aga vastasin: „Kes sa oled, isand?” Tema ütles
 mulle: „Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!”

Minu kaaslased nägid küll valgust, aga nad ei kuulnud
 tema häält, kes minuga rääkis.

Siis ma ütlesin: „Mis ma pean tegema, Issand?” Issand aga
 ütles mulle: „Tõuse püsti, mine Damaskusesse, seal öeldakse
 sulle kõik, mis sul on määratud teha.”

Aga kuna ma selle valguse kirkuse tõttu ei näinud,
 talutasid mu kaaslased mind kättpidi, ja ma jõudsin Damaskusesse.

Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea
 tunnistus kõigi sealsete juutide poolt,

tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: „Vend
 Saul, näe jälle!” Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin
 talle otsa.

Tema aga ütles: „Meie isade Jumal on su määranud tunnetama
 tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust,

sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles,
 mida sa oled näinud ja kuulnud.

Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ning
 oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!”

Aga sündis, et kui ma tagasi pöördusin Jeruusalemma ja
 pühakojas palvetasin, olin ma nagu endast ära

ja nägin teda mulle ütlevat: „Tõtta ja mine kiiresti
 Jeruusalemmast ära, sest nad ei võta vastu sinu tunnistust minu
 kohta.”

Ja mina ütlesin: „Issand, nad ise ju teavad, et ma viisin
 vangi ja peksin sünagoogides neid, kes sinusse usuvad.

Ja kui sinu tunnistaja Stefanose verd valati, seisin
 minagi seal juures ja kiitsin selle heaks ning valvasin nende
 rõivaid, kes ta hukkasid.”

Ja tema ütles mulle: „Mine, sest ma läkitan su kaugele
 paganate sekka!””

Paulus kõneleb ülempealikuga Kuni selle sõnani nad kuulasid teda, siis aga tõstsid oma
 häält: „Hukka niisugune ära maa pealt! Ta ei tohi ellu jääda!”

Ja kui nad karjusid ja rõivaid seljast kiskusid ning tolmu
 vastu taevast loopisid,

käskis ülempealik Pauluse viia kindlusse ning ütles, et teda
 tuleb piitsa varal üle kuulata; sest ta tahtis teada, mispärast nad
 tema peale nõnda karjusid.

Aga kui nad olid tema rihmutamiseks kinni sidunud, ütles
 Paulus pealikule, kes seal juures seisis: „Kas teie tohite
 Rooma kodanikku piitsaga peksta ja pealegi ilma kohtuotsuseta?”

Kui pealik seda kuulis, läks ta ja teatas
 ülempealikule: „Vaata ette, mida sa teed! See inimene on
 ju Rooma kodanik.”

Siis tuli ülempealik Pauluse juurde ning küsis: „Ütle
 mulle, kas sa oled Rooma kodanik?” Tema ütles: „Olen küll.”

Ülempealik vastas: „Mina olen endale Rooma
 kodakondsuse hankinud suure raha eest.” Paulus aga ütles: „Ent mina
 olen sellesse sündinud.”

Siis jätsid ülekuulajad ta kohe rahule. Ülempealik lõi
 aga kartma, kui ta sai teada, et Paulus on Rooma kodanik ja
 et ta oli tema ahelaisse pannud.

Paulust kuulatakse üle Suurkohtus Aga teisel päeval, soovides selgemalt teada saada, milles
 juudid Paulust süüdistavad, päästis ülempealik ta
 ahelatest valla ja käskis ülempreestreid ja kogu Suurkohtu
 kokku tulla ning viis Pauluse nende ette.