Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 38 Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:„Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,
kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
ning ütlesin: „Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”?
Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?
Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!
Iiob 42 Siis Iiob vastas Issandale ja ütles:
„Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu.
Kes on see, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista.
Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud.
Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas.”
Psalm 148 Halleluuja! Kiitke Issandat taevastest, kiitke teda ülal kõrgustes!
Kiitke teda, kõik tema inglid! Kiitke teda, kõik tema väehulgad!
Kiitke teda, päike ja kuu! Kiitke teda, kõik valguse tähed!
Kiitke teda, taevaste taevad, ja kõik veed taevaste peal!
Kiitku nad Issanda nime, sest kui tema käskis, siis nad loodi!