Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 17 Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Issand ilmutas ennast Aabramile ja ütles temale: „Mina olen Kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole vaga!Ma teen lepingu enese ja sinu vahel ja teen sind väga paljuks.”
Siis Aabram heitis silmili maha ja Jumal rääkis temaga, öeldes:
„See olen mina! Vaata, mu leping sinuga on, et sina saad paljude rahvaste isaks.
Sinu nime ei hüüta siis enam Aabramiks, vaid su nimi olgu Aabraham + Nimi Aabraham meenutab heebrea sõnu, mis tähendavad 'paljude rahvaste isa'. , sest ma teen sind paljude rahvaste isaks!
Ma teen sind väga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki põlvnevad sinust.
Ma teen lepingu enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind.
Ja ma annan sinule ja su soole pärast sind selle maa, kus sa võõrana elad, kogu Kaananimaa, igaveseks omandiks. Ja mina olen neile Jumalaks!”
Ja Jumal ütles Aabrahamile: „Ja sina pead mu lepingut pidama, sina ja su sugu pärast sind põlvest põlve.
See on minu leping minu ja teie ning sinu soo vahel pärast sind, mida te peate pidama: kõik meesterahvad tuleb teil ümber lõigata!
Te peate oma eesnaha liha ümber lõikama ja see olgu minu ja teie vahelise lepingu märgiks.
Kaheksapäevastena tuleb teil ümber lõigata kõik teie meesterahvad põlvkondade viisi, olgu peres sündinud, olgu raha eest ostetud ükskõik missuguselt võõralt, kes sinu soost ei ole,
kindlasti tuleb ümber lõigata niihästi su peres sündinu kui su raha eest ostetu. Minu leping peab teie ihu küljes olema igavese lepinguna!
Psalm 69 Laulujuhatajale: viisil „Liiliad”; Taaveti laul.
Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
Aga mina olen vilets ja täis valu. Sinu abi, oh Jumal, kaitsku mind!
Ma kiidan lauluga Jumala nime ja tänulauluga ma ülistan teda.
See on Issandale meeldivam kui härg, kui härjavärss, kel on sarved ja sõrad.
Viletsad näevad seda ja rõõmustavad; teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
Sest Issand kuuleb vaeseid ega pea halvaks oma vange.
Kiitku teda taevas ja maa, meri ja kõik, mis seal liigub!
Sest Jumal tahab päästa Siioni ja uuesti ehitada Juuda linnad, et nad asuksid sinna elama ja päriksid selle.
Rooma 4 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see arvestati talle õiguseks.”
Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt võlale.
Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal arvestab õigust tegudest sõltumatult:
„Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.
Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”
Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk õiguseks.
Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks ka neile,
ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.