Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ps 41:2-14;Lk 23:27-31;Nl 5:1-22
(40 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 41 Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval. 
Issand hoiab teda ja peab teda elus; teda kiidetakse õndsaks maa peal. Sa ei anna teda ta vaenlaste meelevalda. 
Issand toetab teda haigevoodis; sina pöörad kogu tema maasolemise, kui ta haigeks jääb. 
Ma ütlesin: „Issand, ole mulle armuline, tee terveks mu hing, sest ma olen pattu teinud sinu vastu!” 
Minu vaenlased räägivad minust kurja: „Millal ta sureb ja millal hävib ta nimi?” 
Ja kui keegi tuleb mind vaatama, siis ta räägib valet; tema süda kogub enesesse nurjatust; ta läheb välja ja räägib seda edasi. 
Kõik mu vihamehed sosistavad isekeskis minust, nad mõtlevad kurja minu vastu, öeldes: 
„Hukatuse märk on tema küljes, ja see, kes kord on maas, ei tõuse enam!” 
Ka see mees, kellega ma rahus elasin, keda ma usaldasin, kes mu leiba sõi, on tõstnud kanna mu vastu. 
Aga sina, Issand, ole mulle armuline ja aita mind üles, siis ma tasun neile kätte! 
Sellest ma tunnen, et olen sulle meeltmööda, kui mu vaenlane ei saa hõisata minu pärast. 
Minu laitmatuse pärast sa pead mind ülal ja lased mind jäädavalt seista sinu ees. 
Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Aamen ja aamen. 
Nutulaulud 5 Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust! 
Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte. 
Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed. 
Vett me joome raha eest, puid me saame ostes. 
Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu. 
Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba. 
Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd. 
Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat. 
Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk. 
Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast. 
Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid. 
Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.