Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 34 Taaveti laul, kui ta teeskles hullumeelsust Abimeleki ees, nii et see tema ära ajas ja ta läks oma teed.Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.
Issandast kiitleb mu hing. Viletsad kuulevad ja rõõmutsevad.
Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi!
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.
Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.
Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad, ja ta vabastab nad.
Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib.
Kartke Issandat, teie, tema pühad! Sest neil, kes teda kardavad, ei ole millestki puudust.
Noored lõvidki väsivad ja on näljas; aga kes Issandat otsivad, neil ei puudu mingit head.
Tulge, lapsed, kuulge mind, ma õpetan teile Issanda kartust!
Kes sa ka oled, kes hea meelega elaksid ja armastad elupäevi, et näha head põlve,
hoia oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast;
hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga!
Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole.
Issanda pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus.
Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.
Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.
Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.
Ta hoiab kõiki tema luid-liikmeid, ükski neist ei murdu.
Kurjus surmab õela ja need, kes vihkavad õiget, mõistetakse süüdi.
Issand lunastab oma sulaste hinge ja süüdi ei mõisteta ühtki, kes tema juures pelgupaika otsib.
Ülemlaul 7 Sinu suulagi on nagu parim vein, mis varmalt läheb mu kallima sisse, ja mida voolavad uinuvad huuled!”
„Mina kuulun oma kallimale ja tema ihaldab mind.
Tule, mu kallim, lähme aasale, ööbima hennapõõsaste juures!
Hommikul vara lähme vaatama viinamägesid, kas viinapuu on pakatanud, kas pungad on puhkenud, kas granaatõunapuud õitsevad! Seal ma annan sulle oma armastuse!
Lemmemarjad lõhnavad meile ja meie uste ees on kõiksugu valitud vilju, niihästi uusi kui vanu, mis ma sinule, kallim, olen talletanud.”
Ülemlaul 8 „Ah, oleksid sa mu vend, kes on imenud mu ema rinda! Siis kohates sind õues ma suudleksin sind ja keegi ei paneks mulle pahaks.
Ma saadaksin sind, viiksin su oma ema kotta. Tema õpetaks mind. Ma annaksin sulle juua vürtsitatud veini, oma granaatõunte mahla.
Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind.
Ma vannutan teid, Jeruusalemma tütred: miks eksitate ja äratate armastust, enne kui see ise tahab?”
Johannese 6 Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: „Rabi, millal sa siia said?”
Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis.
Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.”
Siis nad ütlesid talle: „Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?”
Jeesus vastas: „See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.”
Siis nad ütlesid talle: „Mis tunnustähe sa siis teed, et me näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?
Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast.”
Siis ütles Jeesus neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.
Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.”
Siis nad ütlesid talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!”
Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.