Eestikeelne Piibel 1997
Nehemja 9 Ja sellesama kuu kahekümne neljandal päeval kogunesid Iisraeli lapsed paastuma, kotiriided seljas ja mulda pea peal.Ja Iisraeli sugu lahutas enese kõigist muulastest, astus ette ja tunnistas oma patte ning oma vanemate süütegusid.
Siis nad tõusid oma kohal püsti ja lugesid Issanda, oma Jumala Seaduse raamatut kolm tundi; ja kolm tundi tunnistasid nad patte ning kummardasid Issandat, oma Jumalat.
Ja Jeesua, Baani, Kadmiel, Sebanja, Bunni, Seerebja, Baani ja Kenani läksid üles leviitide lavale ja hüüdsid suure häälega Issanda, oma Jumala poole.
Ja leviidid Jeesua, Kadmiel, Baani, Hasabneja, Seerebja, Hoodija, Sebanja ja Petahja ütlesid: „Tõuske üles ja kiitke Issandat, oma Jumalat, igavesest ajast igavesti, ja õnnistage tema aulist nime, mis on ülem kui kõik kiitus ja ülistus!
Sina üksi oled Issand, sina oled teinud taeva, taevaste taevad ja kõik nende väe, maa ja kõik, mis selle peal on, mered ja kõik, mis neis on. Sina annad neile kõigile elu ja taevavägi kummardab sind.
Sina, Issand, oled Jumal, kes valis Aabrami ja tõi tema kaldealaste Uurist ning pani temale nimeks Aabraham.
Sina leidsid tema südame sinu ees ustava olevat ja sa tegid temaga lepingu, et sa annad tema soole kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, jebuuslaste ja girgaaslaste maa. Ja sa pidasid oma sõna, sest sina oled õige.
Sina nägid meie vanemate viletsust Egiptuses ja kuulsid nende kisendamist Kõrkjamere ääres.
Sina tegid tunnustähti ja imetegusid vaarao ja kõigi tema sulaste ja kogu tema maa rahva kallal, sest sa teadsid, et nad nende vastu ülbed olid olnud, ja sa tegid enesele nime, nagu see tänapäevalgi on.
Sina lõhestasid nende ees mere ja nad läksid kuiva mööda mere keskelt läbi; aga nende tagaajajad sa viskasid sügavustesse otsekui kivi võimsasse vette.
Sina juhtisid neid pilvesambas päeval ja tulesambas öösel, et valgustada neile teed, mida nad pidid käima.
Ja sa tulid alla Siinai mäele ja rääkisid nendega taevast ning andsid neile õiged seadlused, tõsised õpetused, head määrused ja käsud.
Sina tegid neile teatavaks oma püha hingamispäeva ja sa andsid neile käsud, määrused ja Seaduse oma sulase Moosese läbi.
Sina andsid neile taevast leiba, kui neil oli nälg, ja lasksid neile kaljust vett voolata, kui neil oli janu. Ja sa käskisid neid minna pärima maad, mille sa kätt tõstes olid lubanud neile anda.
Psalm 119 Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.
Efesose 5 Alistuge üksteisele Kristuse kartuses,
naised oma meestele otsekui Issandale,
sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, olles ise ihu päästja.
Nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised meestele kõigis asjus.
Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest,
et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi,
et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.
Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast.
Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust,
sest me oleme tema ihu liikmed.
„Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks.”
See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest.
Igal juhul armastagu ka igaüks teie seast oma naist nii nagu iseennast, aga naine kartku meest!
Efesose 6 Lapsed, olge kuulekad oma vanemaile Issandas, sest see on õige!
„Austa oma isa ja ema,” see on esimene käsusõna tõotusega,
„et su käsi käiks hästi ja sa elaksid kaua maa peal!”
Ja teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!
Orjad, olge oma maistele isandatele kuulekad nagu Kristusele kartuse ja värinaga siiras südames,
mitte silmapetteks otsekui inimeste ees lipitsemiseks, vaid nagu Kristuse sulased, kes kõigest hingest teevad Jumala tahtmist,
teenides heal meelel otsekui Issandat ja mitte nagu inimesi,
teades, et igaüks, kui ta on teinud midagi head, saab selle eest tasu Issanda käest, olgu ta ori või vaba.
Ja teie, isandad, tehke sedasama neile ning jätke maha ähvardamine, teades, et nii neil kui teil on Isand taevas ning tema juures ei ole mingit erapoolikust.