Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 119 Tuleta meelde sõna oma sulase kohta, mille peale sa mind oled pannud lootma!See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab.
Ülbed pilkavad mind väga; ometi ma ei pöördunud kõrvale su Seadusest.
Mul seisid meeles, Issand, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti.
Tuline viha on mind haaranud õelate pärast, kes hülgavad su Seaduse.
Su määrused on mu kiituslauluks mu võõraspõlve majas.
Mulle meenub öösel su nimi, Issand, ja ma hoian su Seadust.
See sai mulle osaks sellepärast, et ma pidasin su korraldusi.
Issand on mu osa; ma olen öelnud, et ma pean sinu sõnu.
Ma püüan kõigest südamest leevendada su palet, ole mulle armuline oma ütlust mööda!
Ma uurin oma teid ja pööran oma jalad jälle su tunnistuste poole.
Ma tõttan aega viitmata pidama sinu käske.
Õelate köidikud punusid end mu ümber; aga mina ei unusta su Seadust.
Südaööl ma tõusen üles sind tänama su õiguse seaduste eest.
Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind kardavad ja peavad sinu korraldusi.
Ilmamaa on täis sinu heldust, Issand; õpeta mulle oma määrusi!
Sina, Issand, oled teinud head oma sulasele oma sõna järgi.
Head arusaamist ja tundmist õpeta mulle, sest ma usun su käske!
Enne kui mind vaevati, eksisin ma eemale; aga nüüd ma hoian sinu ütlusi.
Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!
Ülbed sepitsevad mu peale valejutte, aga mina pean kõigest südamest sinu korraldusi.
Nende süda on tuim nagu rasv, aga mina tunnen rõõmu sinu Seadusest.
Mulle on hea, et mind vaevati, et ma õpiksin su määrusi.
Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat.
Sinu käed on mind teinud ja valmistanud, anna mulle arusaamist, et ma õpiksin sinu käske!