Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 8 Siis rääkis suhiit Bildad ja ütles:„Kui kaua sa tahad seda kuulutada, kui kaua on sõnad su suust nagu tugev tuul?
Kas Jumal peaks väänama õigust või Kõigevägevam väänama õiglust?
Kui su lapsed pattu tegid tema vastu, siis ta andis nad nende üleastumise võimusesse.
Kui sa otsid Jumalat ja anud Kõigevägevamat,
kui sa oled aus ja otsekohene, siis ta ärkab nüüd sinu pärast ja taastab su eluaseme, nagu see peab olema.
Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõpuks väga suureks.
Aga küsi ometi eelmiselt põlvelt ja pane tähele, mida nende isad on uurinud.
Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari.
Eks nad õpeta sind ja räägi sulle ja too oma südamest sõnu esile?
Kas kõrkjas kasvab seal, kus pole muda, või sirgub pilliroog ilma veeta?
Alles veel kasvujõus, lõikamata, kuivab see kiiremini kui kõik muu rohi.
Niisugune lõpp on kõigil, kes unustavad Jumala, ja jumalatu inimese lootus kaob.
Ta usk on härmalõnga sarnane ja ta usaldus on otsekui ämblikuvõrk.
Ta toetub oma kojale, aga see ei pea vastu, ta haarab sellest kinni, aga see ei jää püsti.
Ta haljendab päikese paistel ja tema võsud levivad üle ta aia.
Ta juured on põimunud kivikangrusse, ta näeb kivide koda.
Aga kui Jumal hävitab tema ta asemelt, siis ta salgab teda: „Ma ei ole sind näinudki!”
Vaata, niipalju oligi temal teekonnarõõmu. Ja mullast võrsub juba teine.
Vaata, Jumal ei hülga vaga ega võta kinni pahategijate käest.
Veel täidab ta sinu suu naeruga ja su huuled hõiskamisega.
Kes sind vihkavad, peavad ennast katma häbiga ja õelate telki ei ole enam.”
Psalm 118 Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.
Joona 3 Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega teinud seda.
Joona 4 Aga see oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.
Ja ta palus Issandat ning ütles: „Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja.
Seepärast, Issand, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!”
Aga Issand küsis: „Kas sul on õigus vihastada?”
Siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha, mis linnaga juhtub.
Ja Issand Jumal käskis kiikajonipuul kasvada Joona kohale ja olla ta peale varjuks ning päästa ta tema vaevast. Ja Joona rõõmustas väga kiikajonipuu pärast.
Aga järgmise päeva koites saatis Jumal ussi, kes näris kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.
Ja kui päike tõusis, saatis Jumal kõrvetava idatuule ja päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus enesele surma ja ütles: „Mul on parem surra kui elada!”
Aga Jumal küsis Joonalt: „Kas sul on õigus vihastada kiikajonipuu pärast?” Tema vastas: „Küllap mul on õigus vihastada surmani.”
Siis ütles Issand: „Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille kallal sa ei ole näinud vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe ööga sündis ja ühe ööga hukkus,
aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!”
Johannese 1 Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse,