Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 110 Taaveti laul. Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!”Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist. Valitse keset oma vaenlasi!
Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.
Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”
Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päeval.
Ta mõistab kohut rahvaste seas ta täidab kõik laipadega, ta purustab päid laial maal.
Ta joob jõest tee ääres, seepärast ta tõstab oma pea üles.
Psalm 111 Halleluuja! Ma tänan Issandat kõigest südamest õiglaste osaduses ja koguduses!
Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti.
Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.
Ta annab toidust neile, kes teda kardavad, ta peab igavesti meeles oma lepingut.
Ta on ilmutanud oma tegude vägevust oma rahvale, et neile anda paganate pärusmaa.
Tema kätetööd on tõde ja õigus; usaldatavad on kõik ta seadmised.
Need on toetatud ikka ja igavesti, need on tehtud tões ja õiguses.
Ta läkitas lunastuse oma rahvale, ta kinnitas oma lepingu igaveseks, püha ja kardetav on tema nimi.
Issanda kartus on tarkuse algus; hea arusaamine on kõigil, kes teevad seda mööda; tema kiitus kestab igavesti.
Psalm 112 Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.
Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.
Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.
Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.