Eestikeelne Piibel 1997
105Jumala muistsete tegude ülistus Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
Ta ütles: „Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!”,
kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
„Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”
Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.
Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.
Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.
Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.
Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.
Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.
Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.
Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.
Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.
Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.
Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!
106Issanda heldus ja Iisraeli süü Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.
Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.
Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.
Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.
Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.
Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.
Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.
Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.
Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.
Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.
Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
Nad unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses,
imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres.
Siis ta lubas nad hävitada, kui poleks olnud Moosest, ta valitut, kes astus kaljulõhes ta palge ette, et ära pöörata tema vihaleeki hukatust toomast.
Pärast nad põlgasid ära kalli maa, ei nad uskunud tema sõna.
Siis nad nurisesid oma telkides ega tahtnud kuulda Issanda häält.
Aga tema tõstis oma käe nende vastu, et neid hukutada kõrbes,
ja et nende seeme langeks paganarahvaste sekka ning neid pillutataks mööda maid.
Siis nad astusid liitu Baal-Peoriga ja sõid surnute ohvreid
ja ärritasid teda oma tegudega, ja nii tungis taud nende kallale.
Siis Piinehas astus esile ja pidas kohut, ja taudile pandi piir.
Ja see arvati temale õiguseks põlvest põlve, igavesti.
Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast.
Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad.
Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada,
vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid.
Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks.
Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele
ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga.
Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega.
Siis süttis Issanda viha oma rahva vastu ja tema pärisosa sai jäledaks tema meelest;
ja tema andis nad paganarahvaste kätte ning nende vihamehed valitsesid nende üle.
Ja nende vaenlased rõhusid neid ning nad alandati nende käe alla.
Mitu korda ta kiskus nad välja, kuid nad jäid tõrksalt oma nõu juurde ning said jõuetuks oma pahategude tõttu.
Aga ta vaatas nende kitsikusele, ja kui ta kuulis nende halisemist,
siis ta meenutas oma lepingut nendega ja ta kahetses oma suurt heldust mööda
ning laskis neid leida halastust nende kõikide ees, kes nad olid vangi viinud.
Päästa meid, Issand, meie Jumal! Ja kogu meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja kiidelda sinu kiitmisega!
Tänu olgu Issandale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas öelgu: „Aamen! Halleluuja!”