Eestikeelne Piibel 1997
103Jumala heategude ülistus Taaveti laul.Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse.
Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod.
Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.
Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Issandat!
104Maailma looja kiitus Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu telgivaiba.
Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, sa sammud tuule tiibadel.
Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid.
Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti.
Ulgumerega kui rõivaga sa katsid tema, mägede peal seisid veed.
Sinu sõitluse eest nad põgenevad, sinu äikese hääle eest nad pagevad.
Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille sina neile oled rajanud.
Sa oled seadnud piiri vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi katma maad.
Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel.
Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu.
Taeva linnud asuvad elama nende äärde, okste vahel nad teevad häält.
Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa.
Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest
ja veini, mis rõõmustab inimese südant; õli, et panna tema pale läikima; ja leiba, et kinnitada inimese südant.
Issanda puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
kus linnud pesitsevad; toonekurgedel on majad küpresside otsas.
Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud mäkradele varjupaigaks.
Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut.
Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja.
Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.
Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile.
Siis väljub inimene oma tööle ja oma tegemistele õhtuni.
Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.
Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;
seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.
Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.
Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja + 'Halleluuja' on heebreakeelne ülistushüüd. See tähendab 'kiitke Issandat'. !