Piibel.NET
Otsing Km 17:1-18:31
(44 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Kohtumõistjate 17 Efraimi mäestikust oli mees, Miika nimi.
Tema ütles oma emale: „Need tuhat ükssada hõbeseeklit, mis sinult olid ära võetud ja mille pärast sa oled sajatanud ning minugi kuuldes lausunud, vaata, see hõbe on minu juures, mina võtsin selle.” Siis ütles ta ema: „Issand õnnistagu sind, mu poeg!”
Ja ta andis need tuhat ükssada hõbeseeklit oma emale tagasi. Aga ta ema ütles: „Mina pühitsen selle hõbeda Issandale; see olgu minu poolt mu pojale nikerdatud ja valatud kuju valmistamiseks. Ja ma annan selle nüüd sulle tagasi.”
Tema andis aga hõbeda oma emale tagasi; siis ta ema võttis kakssada hõbeseeklit ja andis need kullassepale ning see valmistas neist nikerdatud ja valatud kuju; ja see oli Miika kojas.
Sel mehel, Miikal, oli jumalakoda, ja ta oli valmistanud õlarüü ja teeravid, ka oli ta täitnud ühe oma poja käe, et see oleks temale preestriks.
Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat, igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli.
Ja Juuda Petlemmast oli üks noor mees, Juuda suguvõsa keskel võõrana elav leviit.
See mees läks linnast, Juuda Petlemmast, et võõrana elada, kus ta paiga leiab; ja oma teed käies jõudis ta Miika kojani Efraimi mäestikus.
Miika küsis temalt: „Kust sa tuled?” Ja ta vastas temale: „Mina olen leviit Juuda Petlemmast ja ma lähen, et võõrana elada, kus ma paiga leian.”
Siis Miika ütles temale: „Jää minu juurde ja ole mulle isaks ning preestriks, siis ma annan sulle kümme hõbeseeklit aastas ja tarvilikud riided ning toiduse!” Ja leviit tuli.
Leviit nõustus jääma selle mehe juurde ja noor mees oli temale nagu üks ta poegadest.
Miika täitis leviidi käe ja noor mees sai temale preestriks ning jäi Miika kotta.
Ja Miika ütles: „Nüüd ma tean, et Issand teeb mulle head, sest mul on preestriks leviit.”
Kohtumõistjate 18 Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat; ja neil päevil otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli suguharude keskel.
Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja uurima, ja nad ütlesid neile: „Minge uurige maad!” Ja need tulid Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal.
Kui nad olid Miika koja juures, siis tundsid nad ära noore mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt: „Kes tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?”
Ja ta vastas neile: „Miika tegi mulle nii ühte kui teist ja palkas mind, et ma oleksin temale preestriks!”
Siis nad ütlesid temale: „Küsi ometi Jumalalt, et saaksime teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?”
Ja preester vastas neile: „Minge rahuga! Teie teekond, mida käite, on Issanda ees!”
Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid, et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretult, rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega.
Siis nad tulid oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli ja nende vennad küsisid neilt: „Kuidas teil oli?”
Ja nad ütlesid: „Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu, sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea maa! Ja teie kõhklete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima!
Kui te lähete, siis jõuate ühe muretu rahva juurde ja maa on igat kätt lai. Jah, Jumal annab selle teie kätte, paiga, kus ei ole puudust millestki, mis maa peal on.”
Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist, teele kuussada meest, sõjariistad vööl.
Nad läksid üles ja asusid leeri Kirjat-Jearimi Juudamaal; sellepärast hüütakse seda paika tänapäevani „Daani leeriks”; vaata, see on lääne pool Kirjat-Jearimi.