Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 147 Halleluuja! Jah, hea on mängida meie Jumalale; jah, kaunis ja kohane on kiituslaul.Issand ehitab Jeruusalemma, tema kogub Iisraeli hajutatud.
Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.
Tema määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi.
Meie Issand on suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu.
Issand peab ülal viletsaid, aga õelad alandab maani.
Laulge Issandale tänuga, mängige kandlel kiitust meie Jumalale,
kes katab taeva paksude pilvedega, kes valmistab maale vihma, kes laseb tärgata rohu mägedele,
ta annab loomadele nende toidu ja kaarnapoegadele, kes teda hüüavad.
Temale ei meeldi hobusevägi ega ole tal head meelt jalameeste säärtest.
Issandal on hea meel neist, kes teda kardavad, kes loodavad tema helduse peale.
Ülista, Jeruusalemm, Issandat! Siion, kiida oma Jumalat!
Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid, tema õnnistab su lapsi sinu sees.
Ta annab rahu su piirile, ta küllastab su tuumaka nisuga.
Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema sõna.
Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka.
Ta viskab oma jääd nagu palukesi: kes võib püsida tema külma ees?
Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad.
Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused.
Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale, ja tema seadusi ei ole nad tundnud. Halleluuja!
Jesaja 29 Eks ole ju veel ainult pisut aega, kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks?
Sel päeval kuulevad kurdid kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest.
Siis tunnevad alandlikud aina rõõmu Issandas ja kõige vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas.
Sest vägivaldsele tuleb lõpp ja pilkaja saab otsa, ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,
kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks, kes seavad püünise kohtumõistjale väravas ja tõrjuvad õige põhjuseta kõrvale.
Seepärast ütleb Issand, kes lunastas Aabrahami, Jaakobi soole nõnda: Jaakob ei jää nüüd enam häbisse ja ta pale ei kahvata enam.
Vaid kui ta näeb oma lapsi, mu kätetööd, enese keskel, siis nad pühitsevad minu nime ja peavad pühaks Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat.
Ja need, kes olid eksivaimus, tulevad mõistusele ja nurisejad võtavad õpetust.
Jesaja 42 Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust.
Markuse 7 Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa + Vt Mt 4:25 seletust. piirkonna keskele.
Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.
Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: „Effata!”, see on „Avane!”
ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.
Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: „Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!”
Apostlite 3 Peetrus ja Johannes läksid üles pühakotta palvusele, mida peeti pärastlõunal kella kolme ajal.
Ja sinna kanti mees, kes oli sündimisest saadik jalutu. Ta pandi päevast päeva pühakoja selle ukse ette, mida nimetatakse Ilusaks väravaks, pühakotta minejailt almuseid paluma.
Kui ta nägi Peetrust ja Johannest pühakotta astumas, palus ta neilt almust.
Siis Peetrus vaatas koos Johannesega teda ainiti ning ütles: „Vaata meie peale!”
Too jäigi neile otsa vaatama, lootes neilt midagi saada.
Aga Peetrus ütles: „Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel - tõuse ja kõnni!”
Ja ta haaras kinni jalutu paremast käest ning aitas ta üles. Ja otsekohe said selle jalapöiad ja pahkluud tugevaks
ning ta hüppas püsti, seisis ja kõndis ning läks koos nendega pühakotta sisse, käies ja hüpeldes ning Jumalat kiites.
Ja kogu rahvas nägi teda kõndimas ja Jumalat kiitmas.
Nad tundsid temas ära sama mehe, kes oli istunud almuse saamiseks pühakoja Ilusa värava ees, ja nad olid imestunud ja kohkunud sellest, mis temaga oli sündinud.