Piibel.NET
Otsing Jr 32,27;Mt 28,17–18;Lk 7,1–10; Ju 4,1–15(1–14)
(28 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Jeremija 32 „Vaata, mina olen Issand, kõige liha Jumal! Ons mulle mõni asi võimatu?
Matteuse 28 Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel.
Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.
Luuka 7 Kui Jeesus oli lõpetanud kõik oma kõned teda kuulavale rahvale, tuli ta Kapernauma.
Aga ühe väeülema teener, kellest ta isand lugu pidas, oli haige ja suremas.
Kui väeülem sai kuulda Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema teenri.
Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: „Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid,
sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.”
Ja Jeesus läks nendega kaasa. Aga kui ta ei olnud enam kaugel sellest majast, saatis väeülem oma sõbrad talle ütlema: „Issand, ära tee enesele tüli, sest ma ei ole väärt, et sina mu katuse alla tuleksid!
Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt ise sinu juurde tulema, vaid ütle üksainus sõna, ja poiss paraneb!
Minagi olen ju valitsusalune, aga minu alluvuses on sõdureid, ja kui ma ütlen ühele: „Mine ära!”, siis ta läheb, ja teisele: „Tule siia!”, siis ta tuleb, ja oma teenrile: „Tee seda!”, siis ta teeb.”
Seda kuuldes Jeesus imetles teda ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, ütles: „Ma ütlen teile, nii suurt usku ei ole ma Iisraeliski leidnud!”
Ja kui saadikud koju tagasi jõudsid, leidsid nad teenri tervena.
Juudit 4 Kui Iisraeli lapsed, kes elasid Juudamaal, said kuulda kõigest, mida Assuri kuninga Nebukadnetsari ülempealik Olovernes teiste rahvastega oli teinud ja kuidas ta kõik nende pühamud oli rüüstanud ja hävitanud,
siis nad kartsid teda üliväga ning olid hirmul Jeruusalemma ja Issanda, oma Jumala templi pärast,
sest nad olid hiljuti vangipõlvest tulnud ja kogu Juuda rahvas oli alles nüüd kogunenud. Ja teotatud riistad, ohvrialtar ja tempel olid uuesti pühitsetud.
Sellepärast nad läkitasid sõna kõikjale Samaaria aladele ja Beet-Hooronisse, Belmaini, Jeerikosse, Hoobasse, Haasorisse ja Saalemi orgu.
Nad võtsid varakult oma valdusesse kõik kõrgete mägede tipud, ehitasid müürid ümber sealsetele küladele ja varusid neisse toidumoona sõja puhuks, sest nende põllud olid äsja koristatud.
Ja Joojakim, kes neil päevil oli Jeruusalemmas ülempreester, kirjutas elanikele Betuulias ja Beet-Omestaimis, mis on Jisreeli kohal, Dotani lähedal oleva tasandiku ääres,
ja käskis valvata mägiteid, sest nende kaudu pääses Juudamaale. Nendel oli kerge takistada ülesminejaid, sest kitsas tee oli vaevalt käidav kahele mehele kõrvuti.
Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, nagu neid oli käskinud ülempreester Joojakim ja kogu Iisraeli Suurkohus, kes asusid Jeruusalemmas.
Siis kõik Iisraeli mehed hüüdsid Jumala poole suure andumusega ja alandasid oma hinge sügavas harduses,
nemad ise, nende naised, lapsed ja loomad. Ka kõik nende juures olevad võõrad ja palgalised ning raha eest ostetud orjad panid endale kotiriide niuetele.
Kõik Iisraeli mehed, naised ja lapsed, kes elasid Jeruusalemmas, heitsid siis maha templi ette, raputasid endale tuhka pähe ja laotasid oma kotiriided Issanda ette.
Nad katsid kotiriidega ohvrialtari ning hüüdsid lakkamatult ja üksmeelselt Iisraeli Jumala poole, et ta ei laseks riisuda nende lapsi ega annaks nende naisi saagiks, ei laseks nende pärisosa linnu hävitada ega pühamut reostada ja teotada paganate kahjurõõmuks.