Eestikeelne Piibel 1997
Jeremija 40 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt pärast seda, kui ihukaitsepealik Nebusaradan oli lasknud tal Raamast ära minna. Kui ihukaitsepealik laskis ta kohale tuua, oli ta käeraudadesse aheldatuna kõigi Jeruusalemma ja Juuda vangide seas, kes viidi Paabelisse.Ja ihukaitsepealik võttis Jeremija ning ütles temale: „Issand, sinu Jumal, on tõotanud selle õnnetuse sellele paigale.
Issand on saatnud selle ja on teinud nõnda, nagu ta on rääkinud; sest te olete pattu teinud Issanda vastu ega ole kuulanud tema häält, ja nõnda on see asi teiega sündinud.
Ja nüüd, vaata, ma vabastan su täna raudadest, mis sul on käte ümber. Kui sulle meeldib tulla koos minuga Paabelisse, siis tule ja ma kannan su eest hoolt; aga kui sulle ei meeldi tulla koos minuga Paabelisse, siis ära tule. Vaata, kogu maa on su ees lahti: kuhu pead heaks ja õigeks minna, sinna mine!”
Ja kui ta ei olnud veel tagasi läinud, ütles Nebusaradan: „Mine tagasi Gedalja, Saafani poja Ahikami poja juurde, kelle Paabeli kuningas pani Juuda linnade valitsejaks, ja jää tema juurde rahva sekka; või mine ükskõik kuhu paika sa heaks arvad minna!” Ja ihukaitsepealik andis temale teerooga ja kingituse ning saatis ta ära.
Ja Jeremija tuli Gedalja, Ahikami poja juurde Mispasse ning jäi tema juurde rahva sekka, kes oli jäänud maale.
Kui kõik sõjaväepealikud, kes olid väljal olnud, kuulsid, nemad ja nende mehed, et Paabeli kuningas oli pannud Gedalja, Ahikami poja, maavalitsejaks ja et ta oli andnud tema hoole alla need mehed ja naised ja lapsed, need maa vaesema rahva hulgast, keda ei viidud vangi Paabelisse,
siis tulid nad Gedalja juurde Mispasse: Ismael, Netanja poeg, Joohanan ja Joonatan, Kaareahi pojad, Seraja, Tanhumeti poeg, netofalase Eefai pojad ja Jaasanja, maakatlase poeg, nemad ja nende sõjamehed.
Ja Gedalja, Saafani poja Ahikami poeg, vandus neile ja nende sõjameestele, öeldes: „Ärge kartke kaldealasi teenida; jääge maale ja teenige Paabeli kuningat, siis on teil hea põli!
Ja mina ise, vaata, jään Mispasse, et olla kaldealaste teenistuses, kes tulevad meie juurde; aga teie koguge veini ja suvist puuvilja ja õli ning pange oma astjaisse ja elage linnades, mis te võtate oma valdusesse!”
Ja kõik needki juudid, kes olid Moabis, ammonlaste hulgas, Edomis ja kõigis teistes maades, kuulsid, et Paabeli kuningas oli Juudasse osa alles jätnud, ja et ta oli pannud neile valitsejaks Gedalja, Saafani poja Ahikami poja.
Siis tulid kõik juudid tagasi kõigist paigust, kuhu neid oli aetud, ja tulid Juudamaale Gedalja juurde Mispasse; ja nad kogusid väga palju veini ja suvist puuvilja.
Aga Joohanan, Kaareahi poeg, ja kõik sõjaväepealikud, kes olid väljal olnud, tulid Gedalja juurde Mispasse
ja ütlesid temale: „Kas sa ka tead, et ammonlaste kuningas Baalis on läkitanud Ismaeli, Netanja poja, sind surnuks lööma?” Aga Gedalja, Ahikami poeg, ei uskunud neid.
Siis Joohanan, Kaareahi poeg, rääkis salaja Gedaljaga Mispas, öeldes: „Lase ma lähen ja löön kellegi teadmata Ismaeli, Netanja poja maha! Miks ta peaks surnuks lööma sinu, millega kogu Juuda, kes on kogunenud sinu juurde, hajutatakse ja Juuda jääk hukkub?”
Aga Gedalja, Ahikami poeg, vastas Joohananile, Kaareahi pojale: „Ära tee seda asja, sest sa räägid valet Ismaeli kohta!”
Jeremija 41 Aga seitsmendas kuus tulid Ismael, Elisama poja Netanja poeg, kuninglikust soost ja üks kuninga pealikuid, ja kümme meest koos temaga Gedalja, Ahikami poja juurde Mispasse. Kui nad seal Mispas üheskoos leiba võtsid,
siis tõusid Ismael, Netanja poeg, ja need kümme meest, kes olid koos temaga, ja lõid Gedaljat, Saafani poja Ahikami poega mõõgaga ning surmasid tema, kelle Paabeli kuningas oli pannud maavalitsejaks.
Ka kõik juudid, kes olid Gedalja juures Mispas, ja kaldealased, sõjamehed, kes juhtusid seal olema, lõi Ismael maha.
Ja teisel päeval, kui Gedalja oli tapetud, aga keegi seda veel ei teadnud,
tuli Sekemist, Siilost ja Samaariast kaheksakümmend meest, habemed aetud, riided lõhki käristatud ja märgid ihusse lõigatud, käes roaohvrid ja viiruk Issanda kotta viimiseks.
Ja Ismael, Netanja poeg, läks Mispast neile vastu lakkamatult nuttes; ja kui ta neid kohtas, ütles ta neile: „Tulge Gedalja, Ahikami poja juurde!”
Aga kui nad olid jõudnud linna keskele, siis Ismael, Netanja poeg, ja mehed, kes olid koos temaga, tapsid nad ära ja viskasid kaevu.
Aga nende hulgas leidus kümme meest, kes ütlesid Ismaelile: „Ära meid surma, sest meil on peidetud varandusi väljal: nisu ja otri, õli ja mett!” Siis ta jättis need puutumata ega surmanud neid koos nende vendadega.
Ja kaev, kuhu Ismael viskas kõik nende meeste surnukehad, keda ta oli maha löönud, nende seas Gedalja kaaslased, oli seesama, mille kuningas Aasa oli teinud Iisraeli kuninga Baesa pärast; selle täitis Ismael, Netanja poeg, mahalöödutega.