Eestikeelne Piibel 1997
Jeremija 1 Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:„Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks.”
Aga mina ütlesin: „Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor.”
Kuid Issand ütles mulle: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin.
Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, ütleb Issand.”
Ja Issand sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Issand ütles mulle: „Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu.
Vaata, ma panen su täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, istutama ja rajama.”
Ja mulle tuli Issanda sõna; ta küsis: „Mida sa näed, Jeremija?” Mina vastasin: „Ma näen mandlipuu oksa!”
Ja Issand ütles mulle: „Sa oled õigesti näinud, sest mina olen valvas oma sõna teoks tegema!” + Mandlipuu on heebrea keeles saqed, mis sarnaneb tegusõnaga saqad 'valvama'.
Ja Issanda sõna tuli mulle teist korda; ta küsis: „Mida sa näed?” Mina vastasin: „Ma näen ülekeevat pada põhjakaares!”
Ja Issand ütles mulle: „Põhjakaarest pääseb lahti õnnetus kõigi maa elanike peale.
Sest vaata, ma kutsun kõiki suguvõsasid põhjapoolseist kuningriikidest, ütleb Issand, ja need tulevad ning asetavad igaüks oma aujärje Jeruusalemma väravate ette ja kõigi selle müüride vastu ümberringi, ja kõigi Juuda linnade vastu.