Eestikeelne Piibel 1997
6Jeeriko vallutamine Aga Jeeriko sulges oma väravad ja jäi suletuks Iisraelilaste pärast, ükski ei pääsenud välja ega sisse.
Siis Issand ütles Joosuale: „Vaata, ma annan su kätte
Jeeriko ja selle kuninga ning võitlusvõimelised sõjamehed,
vaprad mehed.
Käige siis ümber linna, kõik sõjamehed, tehes ühe tiiru
ümber linna; tee nõnda kuus päeva!
Ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve laeka ees!
Seitsmendal päeval aga käige seitse korda ümber linna ja
preestrid puhugu sarvi!
Ja kui sarve pikalt puhutakse, kui te kuulete sarve häält,
siis tõstku kogu rahvas suurt sõjakisa; siis langeb linnamüür
sealsamas ja rahvas mingu üles, igaüks otse oma kohalt!”
Siis kutsus Joosua, Nuuni poeg, preestrid ja ütles neile:
„Kandke seaduselaegast, ja seitse preestrit kandku seitset
jäärasarve Issanda laeka ees!”
Aga rahvale ta ütles: „Minge ja käige ümber linna, ja need,
kes on relvastatud, käigu Issanda laeka ees!”
Ja sündis, nagu Joosua rahvale ütles. Need seitse
preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve Issanda ees, läksid ja
puhusid sarvi, ja Issanda seaduselaegas käis nende järel.
Ja kes olid relvastatud, käisid sarvi puhuvate preestrite
ees, aga laeka järel käis järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
Ja Joosua andis rahvale käsu, öeldes: „Ärge karjuge ja
ärge tehke häält, ärgu tulgu teie suust sõnagi kuni selle
päevani, millal ma teile ütlen: Karjuge! Siis karjuge!”
Ja ta laskis Issanda laeka käia ümber linna, ühe korra
ringi; siis nad tulid leeri ja jäid ööseks leeri.
Ja Joosua tõusis hommikul vara ning preestrid tõstsid üles
Issanda laeka.
Ja need seitse preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve
Issanda laeka ees, läksid aina ja puhusid sarvi, ja kes olid
relvastatud, käisid nende ees, ja Issanda laeka järel käis
järelvägi, ja sarvi puhuti lakkamatult.
Nad käisid ka teisel päeval ühe korra ümber linna ja tulid
tagasi leeri; nõnda tegid nad kuus päeva.
Aga seitsmendal päeval tõusid nad vara koiduajal ja käisid
selsamal kombel seitse korda ümber linna; üksnes sel päeval
käisid nad seitse korda ümber linna.
Ja kui seitsmendal korral preestrid puhusid sarvi, ütles
Joosua rahvale: „Karjuge, sest Issand annab linna teile!
Linn ja kõik, mis selles on, tuleb hävitada Issanda auks!
Ainult hoor Raahab jäägu ellu, tema ja kõik, kes on koos temaga
ta kojas, sest tema peitis meie läkitatud käskjalgu!
Aga teie ise hoiduge hävitatavast eemale, et te himustades
ei võtaks midagi hävitatavast ega viiks Iisraeli leeri vande
alla ega tõukaks õnnetusse!
Kõik hõbe ja kuld, vask- ja raudriistad on aga pühitsetud
Issandale ja need tulgu Issanda varanduste hulka!”
Siis rahvas hakkas karjuma ja puhuti sarvi. Ja sündis, kui
rahvas kuulis sarvehäält ja rahvas hakkas karjuma suure
sõjakisaga, et müür varises oma jala pealt ja rahvas läks üles
linna, igaüks otse oma kohalt, ja nad vallutasid linna.
Ja nad hävitasid mõõgateraga sootuks kõik, kes linnas
olid, niihästi mehed kui naised, niihästi noored kui vanad,
samuti härjad, lambad ja eeslid.
Aga neile kahele mehele, kes olid maad kuulanud, ütles
Joosua: „Minge hooranaise kotta ja tooge sealt välja naine ja
kõik, kes tal on, nagu te temale olete vandega tõotanud!”
Siis läksid need noored mehed, maakuulajad, ja tõid välja
Raahabi, tema isa, ema, vennad ja kõik, kes tal olid; nad tõid
välja kogu tema suguvõsa ja jätsid need väljapoole Iisraeli
leeri.
Ja nad põletasid tulega ära linna ja kõik, mis seal sees
oli; ainult hõbeda ja kulla, vask- ja raudriistad panid nad
Issanda koja varanduste hulka.
Aga hoor Raahabi ja tema isa pere ja kõik, kes tal olid,
jättis Joosua ellu, ja ta elab Iisraeli keskel tänapäevani,
sellepärast et ta peitis käskjalgu, keda Joosua oli läkitanud
Jeerikot uurima.
Sel ajal vandus Joosua vande, öeldes: „Neetud olgu Issanda
ees mees, kes asub üles ehitama seda Jeeriko linna! Oma
esmasündinu hinnaga rajab ta selle ja oma noorima hinnaga
paneb ta sellele väravad ette.”
Ja Issand oli Joosuaga, kes sai kuulsaks kogu maal.