Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 36 Ta meelitaks sindki kitsikuse kurgust piiramata avarusse ja su laud oleks täis rasvast rooga.Aga sa oled täis õelate kohut, kohus ja õigus tabavad sind.
Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks!
Kas su õilsus on küllaldane? Ei aita kuld ega kõik su jõupingutused!
Ära igatse ööd, kui rahvad tõusevad oma asemeilt!
Hoidu pöördumast ülekohtu poole, sest seda sa eelistad viletsusele!
Vaata, Jumal toimib võimsalt oma jõus! Kes oleks seesugune õpetaja nagu tema?
Kes on temale määranud ta tee, ja kes julgeks öelda: „Sa oled ülekohut teinud”?
Pea meeles, et sinagi pead ülistama tema tööd, millest inimesed on laulnud!
Kõik inimesed näevad seda - inimene vaatab seda kaugelt.
Vaata, Jumal on suur ja meie ei mõista teda, tema aastate arv on uurimatu.
Sest ta tõmbab veepiisad üles: need nõrguvad tema udust vihmaks,
mida pilved kallavad ja tilgutavad paljude inimeste peale.
Tema, kes korraldab ka pilvekihte, oma kojast müristamist,
vaata, ta laotab talle oma valgust ja katab sellega mere põhjad.
Sest sellega ta toidab rahvaid ja annab külluses rooga.
Ta võtab välgu oma kätte ja käsib sellel märki tabada.
Tema mürin kuulutab sellest, loomakarigi kuulutab tõusvat tormi.
Iiob 37 Sellepärast väriseb minugi süda ja hüppab paigast.
Kuulge, kuulge tema hääle mürinat ja kõminat, mis tuleb ta suust!
Selle ta päästab lahti kogu taeva alla ja oma välgu maailma äärteni.
Selle taga möirgab tema hääl: ta müristab oma võimsa häälega ega peata välke, kui tema häält kuuldub.
Jumal müristab oma häälega imepärasel viisil, ta teeb suuri tegusid, mida meie ei mõista.
Sest ta ütleb lumele: „Lange maa peale!” ja vihmasabin ning vihmavaling on tema tugevus.
Ta paneb siis igamehe käe kinni otsekui pitseriga, et kõik inimesed tunneksid ta tegu.