Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 22 Siis rääkis teemanlane Eliifas ja ütles:„Kas Jumalal on inimesest kasu? Ei, aga mõistlik mees toob kasu iseenesele.
Kas Kõigevägevamal on head sellest, et sa oled õiglane, või kasu, kui su eluviisid on laitmatud?
Kas ta noomib sind su jumalakartuse pärast, ja läheb sellepärast sinuga kohtusse?
Kas mitte su kurjus pole suur ja su süüteod otsatud?
Sest sa võtsid oma vendadelt panti ilmaaegu ja riisusid alastiolijailt riided.
Sa ei andnud väsinule juua ja keelasid näljasele leiba.
Aga rusikamees - tema päralt oli maa ja ainult armualune võis seal elada.
Sa saatsid lesknaised ära tühje käsi ja vaeslaste käsivarred murti.
Seepärast on nüüd su ümber silmused ja äkiline hirm kohutab sind.
Või on pimedus, sa ei näe enam, ja veetõus katab sind.
Eks ole Jumal kõrgel taevas? Ja vaata ülemaid tähti - kui kõrgel need on!
Seepärast sa mõtled: „Mis teab Jumal? Kas ta võib kohut mõista läbi suure pimeduse?
Pilved on tal varjuks ees, ei ta siis näe, ta ju kõnnib taevavõlvil.”
Kas tahad hoida vana teed, mida on käinud pahad inimesed,
need, keda enneaegselt haarati, kelle aluse uhtus vool,
kes Jumalale ütlesid: „Tagane meist!” ja veel: „Mida võiks Kõigevägevam meile teha?”
Ja ometi oli tema täitnud nende kojad õnnistusega ja õelate nõu oli minust kaugel.
Õiglased nägid seda ja rõõmustasid, ja süütu irvitas nende üle:
„Tõesti, meie vastased on hävitatud, ja mis neist järele jäi, selle sõi tuli.”
Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!
Võta ometi tema suust õpetust ja pane tema sõnad oma südamesse!
Kui sa pöördud tagasi Kõigevägevama juurde, sind ehitatakse üles; kui sa saadad ülekohtu oma telgist kaugele,
viskad kulla põrmu peale ja Oofiri kulla ojakivide sekka,
siis on Kõigevägevam sulle kullaks ja puhtaimaks hõbedaks,