Eestikeelne Piibel 1997
Hesekiel 9 Siis ta hüüdis mu kuuldes valju häälega, öeldes: „Tulge siia, linna nuhtlejad, ja igaühel olgu käes hävitusriist!”Ja vaata, kuus meest tuli Ülavärava poolt, mis on põhja poole, ja igaühel oli käes oma purustusriist; aga nende seas oli mees, linased riided seljas ja kirjutustarbed puusal; ja nad tulid ning asusid vaskaltari kõrvale.
Ja Iisraeli Jumala auhiilgus tõusis keerubi pealt, mille peal ta oli, koja lävele ja hüüdis linaste riietega meest, kellel olid kirjutustarbed puusal.
Ja Issand ütles temale: „Mine läbi linna, läbi Jeruusalemma, ja tee märk nende laubale, kes ohkavad ja ägavad jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse!”
Ja neile teistele ütles ta minu kuuldes: „Minge tema järel läbi linna ja lööge! Teie silm ärgu kurvastagu ja ärge andke armu!
Tapke sootuks vanad, noored mehed ja neitsid, lapsed ja naised, aga ärge puudutage ühtegi, kellel on märk küljes! Ja alustage minu pühamust!” Ja nad alustasid meestest, vanemaist, kes olid koja ees.
Ja ta ütles neile: „Rüvetage koda ja täitke õued mahalöödutega! Minge!” Ja nad läksid välja ning alustasid linnas tapatööd.
Aga kui nad olid maha löömas ja mina olin üksi jäänud, siis ma langesin silmili maha ja kisendasin ning ütlesin: „Oh Issand Jumal! Kas sa tahad hävitada kogu Iisraeli jäägi, et sa valad oma tulise viha Jeruusalemma peale?”
Siis ta ütles mulle: „Iisraeli ja Juuda soo süü on väga suur; maa on täis veresüüd ja linn on täis õiguseväänamist, sest nad ütlevad: Issand on maa maha jätnud, Issand ei näe!
Sellepärast minugi silm ei kurvasta ja ma ei anna armu. Ma panen nende eluviisid neile pea peale.”
Ja vaata, linaste riietega mees, kellel olid kirjutustarbed puusal, tõi sõna, öeldes: „Ma tegin, nagu sa mind käskisid.”
Hesekiel 10 Siis ma vaatasin, ja ennäe, taevalaotuses, mis oli keerubite pea kohal, olid nagu safiirikivid; midagi, mis paistis aujärjena, nähti nende kohal.
Ja ta rääkis mehega, kellel olid linased riided seljas, ja ütles: „Mine rataste vahele, mis on iga keerubi all, ja täida pihud tuliste sütega keerubite vahelt ning pillu need linna peale!” Ja mees läks sisse minu nähes.
Keerubid seisid kojas paremal pool, kui mees läks, ja pilv täitis sisemise õue.
Siis tõusis Issanda auhiilgus keerubi kohalt koja lävele, koda täitus pilvest ja õu täitus Issanda auhiilguse särast.
Ja keerubite tiibade kahinat kuuldus kuni välimise õueni nagu Kõigeväelise Jumala häält, kui ta kõneleb.
Ja kui ta käskis meest, kellel olid linased riided seljas, öeldes: „Võta tuld rataste vahelt, keerubite vahelt!”, siis läks see ja asetus ratta kõrvale.
Ja üks keerub pistis oma käe keerubite vahelt tule juurde, mis oli keerubite vahel, ja võttis seda ning andis linasesse riietatu pihkudesse; ja see võttis ning läks välja.
Keerubitel paistis tiibade all olevat otsekui inimese käsi.
Ja ma vaatasin, ja ennäe, keerubite kõrval oli neli ratast, iga keerubi kõrval oli ratas, ja rattad olid välimuselt nagu krüsoliidikivid.
Ja neil neljal oli ühesugune välimus, otsekui oleks ratas olnud ratta sees.
Kui nad liikusid, siis nad said minna iga nelja külje suunas, käigul pöördumata; sest sinna, kuhu oli pööratud esikülg, läksid nad selle järel; käigul nad ei pöördunud.
Ja kogu nende keha, seljad, käed, tiivad ja rattad olid ümberringi täis silmi; sel nelikul olid rattad
ja rattaid nimetati, nagu ma kuulsin, „ratastikuks”.
Ja igaühel oli neli nägu: üks oli keerubi nägu, teine inimese nägu, kolmas lõvi nägu ja neljas kotka nägu.