Eestikeelne Piibel 1997
Heebrealaste 10 Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele.
Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist - ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.
Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest,
vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.
Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale.
Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu?
Me ju tunneme teda, kes ütleb: „Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte.” Ja taas: „Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle.”
Hirmus on langeda elava Jumala kätte!
Tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, pidite taluma rohket võitlust kannatustes!
Mõned teist tehti rahva avaliku teotamise ja tagakiusamise aluseks, teised said osa nende kannatustest, kelle käsi nõnda käis.
Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist, teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus.
Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!
Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.
„Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita.