Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Hb 10:1-18; Mk 11:23-26
(22 vastet, leht 1 1-st)
Markuse 11Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes ütleb tollele mäele: „Kerki ja kukuta end merre!” ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta räägib, sünnib, siis see saabki talle! 
Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute - uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile! 
Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused. 
[Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.]” 
Heebrealaste 10Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad. 
Eks muidu oleks ju lakanud nende ohverdamine, sest jumalateenijail ei oleks kord juba puhastatult enam mingit patust südametunnistust? 
Kuid nende ohvritega tuletatakse igal aastal meelde patte; 
sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võtaks patud ära. 
Seepärast Kristus ütleb maailma tulles: „Tapaohvrit ja roaohvrit sa ei tahtnud, aga ihu sa oled mulle valmistanud. 
Põletusohvrid ja patuohvrid ei olnud sulle meelepärased. 
Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen - rullraamatusse on minust kirjutatud - tegema sinu tahtmist, oh Jumal!” 
Esmalt ta ütleb: „Tapaohvrit ja roaohvrit ja põletusohvreid ja patuohvreid ei ole sa tahtnud ega ole need olnud sulle meelepärased, kuigi neid ohverdatakse Seaduse järgi!” 
Ja siis ta ütleb: „Vaata, ma tulen tegema sinu tahtmist!” Ta kõrvaldab esimese selleks, et kehtestada teine. 
Sellessamas tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ühekordse ja alatiseks ohverdamise läbi. 
Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte. 
Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele, 
nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks. 
Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks. 
Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli öelnud: 
„See on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse. 
Ja ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid.” 
Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.