Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ap 10:21-33; Jh 7:1-13
(26 vastet, leht 1 2-st)
Johannese 7Pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest ta ei tahtnud rännata Juudamaal, kuna juudid otsisid võimalust teda tappa. 
Aga juutide lehtmajadepüha oli lähedal. 
Siis Jeesuse vennad ütlesid talle: „Lahku siit ja mine Juudamaale, et ka sinu jüngrid näeksid su tegusid, mida sa teed, 
sest keegi ei tee midagi salajas, kui ta ise tahab olla üldsusele tuntud. Kui sa teed selliseid asju, siis avalda ennast maailmale!” 
Isegi Jeesuse vennad ei uskunud temasse. 
Siis ütles Jeesus neile: „Minu aeg ei ole veel käes, aga teil on alati paras aeg. 
Maailm ei saa teid vihata, mind see aga vihkab, sest mina tunnistan selle kohta, et selle teod on kurjad. 
Teie minge üles pühiks, mina ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud.” 
Ta ütles seda neile ja jäi Galileasse. 
Aga kui Jeesuse vennad olid pühiks üles läinud, läks temagi, aga ta ei läinud avalikult, vaid otsekui salaja. 
Siis juudid otsisid Jeesust pühadeks kogunenute hulgast ja küsisid: „Kus ta on?” 
Ja rahvahulgas sosistati rohkesti tema kohta, ühed ütlesid, et ta on hea, teised, et ei ole, vaid ta eksitab rahvast. 
Ometi ei rääkinud keegi temast avalikult, sest kõik kartsid juute. 
Apostlite 10Peetrus astus siis alla meeste juurde ja ütles: „Ennäe, mina olen see, keda te otsite. Mis asja pärast te olete tulnud?” 
Nemad vastasid: „Rooma pealik Korneelius, õiglane ja jumalakartlik mees, kellel on hea maine kogu juuda rahva hulgas, on saanud pühalt inglilt märku sind oma majja kutsuda ja kuulata sinu sõnu.” 
Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa. 
Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud. 
Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites. 
Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: „Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!” 
Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid. 
Peetrus ütles neile: „Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks. 
Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?” 
Ja Korneelius ütles: „Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas 
ning ütles: „Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees. 
Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.”