Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 6 selleks, et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki tema määrusi ja käske, mis mina sulle andsin, sina ja su poeg ja su pojapoeg, kogu oma eluaja ja et su päevi pikendataks.Nüüd siis kuule, Iisrael, ja täida seda hoolsasti, et su käsi hästi käiks ja et teid saaks väga palju, nagu Issand, su vanemate Jumal, on sulle lubanud maal, mis piima ja mett voolab.
Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus.
Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!
Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!
Psalm 18 Siis ta ütles: „Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!
Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
„Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!”
Markuse 12 Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: „Milline on kõige esimene käsk?”
Jeesus vastas: „Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand,
ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!
Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist suuremat käsku ei ole.”
Ja kirjatundja ütles talle: „Hästi, Õpetaja, sa ütlesid tõtt, et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema;
ja armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.”
Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: „Sa ei ole kaugel Jumala riigist.” Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.
Heebrealaste 7 Teisi, kes on järjekorras saanud preestriks, on küll palju olnud, sest surm keelas neid selleks jäämast;
Jeesusel on aga selle tõttu, et ta jääb igavesti, muudetamatu preestriamet.
Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda.
Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu, patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad.
Tema ei ole sunnitud teiste ülempreestrite kombel päevast päeva tooma esmalt ohvreid omaenda pattude eest ja alles seejärel rahva pattude eest, sest seda ta on teinud ühe korra ja alatiseks, kui ta ohverdas iseenda.
Sest Moosese Seadus seab ülempreestreiks inimesed, kes on nõrgad, aga vande sõna, mis on Seadusest hilisem, seab selleks Poja, kes on saanud täiuslikuks igavesti.