Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing 3Jh 1:1-15; Lk 19:29-40, 22:7-39
(60 vastet, leht 1 3-st)
Luuka 19Ja see sündis, kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida hüütakse Õlimäeks, et ta läkitas kaks jüngritest, 
öeldes: „Minge vastaskülla, kuhu jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud kunagi ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia! 
Ja kui keegi peaks teilt küsima: „Miks te ta lahti päästate?”, siis öelge: „Issand vajab teda.”” 
Läkitatud aga läksid ja leidsid kõik, just nagu Jeesus neile oli öelnud. 
Aga kui nad sälu lahti päästsid, ütlesid selle omanikud neile: „Miks te sälu lahti päästate?” 
Nemad ütlesid: „Issand vajab teda.” 
Ja nad tõid selle Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad sälu peale ning panid Jeesuse tema selga istuma. 
Aga kui ta hakkas liikuma, laotasid nad oma rõivad tee peale. 
Aga kui Jeesus juba sinna lähedale sai, kus minnakse Õlimäelt alla, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud: 
„Õnnistatud olgu, kes tuleb, kuningas Issanda nimel! Rahu taevas ja kirkus kõrgustes!” 
Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, hoiata oma jüngreid!” 
Ta vastas: „Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!” 
Luuka 22Saabus hapnemata leibade püha, mil paasatall pidi tapetama, 
ja Jeesus läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „Minge ja valmistage meile paasa, et me seda sööksime!” 
Nemad küsisid temalt: „Kuhu sa tahad, et me selle valmistaksime?” 
Tema ütles neile: „Vaata, kui te lähete linna sisse, siis te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa sinna majja, kuhu ta sisse astub, 
ja ütelge selle maja peremehele: „Õpetaja ütleb sulle: Kus on võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?” 
Siis too näitab teile suurt vaipadega kaetud ülemist tuba, seal valmistage!” 
Nad läksid ja leidsid nõnda, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja. 
Ja kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos temaga. 
Ja ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist, 
sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.” 
Ja ta võttis karika, tänas ning ütles: „Võtke see ning jagage eneste vahel! 
Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.” 
Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!”