Piibel.NET
Otsing 2Sm 14:25-15:37
(46 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
2. Saamueli 14 Aga kogu Iisraelis ei olnud nii ilusat meest kui Absalom, mitte ühtegi, keda nii väga oleks ülistatud: jalatallast pealaeni ei olnud temal midagi viga.
Ja kui ta lõikas oma juukseid - ta lõikas neid iga aasta lõpus, sest need muutusid temale nõnda raskeks, et ta pidi lõikama -, siis vaagisid ta juuksed kakssada seeklit kuninga vae järgi.
Ja Absalomile sündis kolm poega ja üks tütar, Taamar nimi; see oli ilus naine.
Ja Absalom elas Jeruusalemmas kaks aastat, aga ta ei näinud kuninga palet.
Siis Absalom läkitas Joabile järele, et saata teda kuninga juurde, aga ta ei tahtnud tulla tema juurde. Ta läkitas veel teist korda, aga Joab ei tahtnud tulla.
Siis ütles ta oma sulastele: „Vaadake, Joabi põlluosa on minu oma kõrval ja temal on seal odrad peal. Minge ja süüdake see tulega põlema!” Ja Absalomi sulased süütasid põlluosa tulega põlema.
Siis Joab võttis kätte ning tuli Absalomi juurde ta kotta ja küsis temalt: „Mispärast on su sulased süüdanud tulega põlema minu põlluosa?”
Ja Absalom vastas Joabile: „Vaata, ma läkitasin su juurde ja ütlesin: Tule siia, et ma saaksin sind saata kuningalt küsima: Mispärast ma pidin Gesurist ära tulema? Mul oleks parem, kui ma oleksin seal. Ma tahan nüüd näha kuninga palet! Aga kui minus on süü, siis surmaku ta mind!”
Ja Joab läks kuninga juurde ning jutustas seda temale. Ja tema kutsus Absalomi, ja ta tuli kuninga juurde ning kummardas kuninga ette silmili maha; ja kuningas andis Absalomile suud.
2. Saamueli 15 Ja pärast seda sündis, et Absalom hankis enesele vankri ja hobused ning viiskümmend meest, kes jooksid tema ees.
Ja Absalomil oli kombeks tõusta vara ja seista värava ligidal tee ääres; igaühe, kes riiuasja pärast pidi tulema kuninga juurde kohtusse, kutsus Absalom enese juurde ja küsis: „Kust linnast sa oled?” Ja kui ta vastas: „Su sulane on ühest Iisraeli suguharust”,
siis ütles Absalom temale: „Vaata, su asjad on head ja õiged, aga kuninga juures pole sul kedagi, kes sind kuulda võtaks.”
Ja Absalom jätkas: „Mind peaks küll pandama maale kohtumõistjaks! Siis tuleks igaüks, kellel on riiu- või kohtuasi, minu juurde ja mina mõistaksin temale õigust.”
Ja kui keegi ligines teda kummardama, siis ta sirutas oma käe välja ja haaras temast kinni ning andis temale suud.
Nõnda tegi Absalom kõigi Iisraeli lastega, kes tulid kuninga juurde kohtusse, ja nõnda varastas Absalom Iisraeli meeste südamed.
Ja nelja aasta pärast ütles Absalom kuningale: „Luba mind nüüd minna ja tasuda Hebronis tõotus, mille ma olen andnud Issandale!
Sest su sulane andis tõotuse, kui ma elasin Süürias Gesuris, öeldes: Kui Issand viib mind tõesti tagasi Jeruusalemma, siis ma teenin Issandat.”
Ja kuningas ütles temale: „Mine rahuga!” Ja ta võttis kätte ning läks Hebronisse.
Aga Absalom läkitas maakuulajaid ütlema kõigile Iisraeli suguharudele: „Kui te kuulete sarvehäält, siis öelge: Absalom on saanud Hebronis kuningaks!”
Ja Absalomiga koos läks Jeruusalemmast kakssada meest, kes olid kutsutud; need läksid paha aimamata ega teadnud midagi kogu asjast.
Kui Absalom tapaohvreid ohverdas, läkitas ta giilolase Ahitofeli, Taaveti nõuandja, tema linnast Giilost. Ja vandenõu kõvenes ning üha enam rahvast läks üle Absalomi poole.
Aga üks teatetooja tuli Taavetile ütlema: „Iisraeli meeste südamed hoiavad Absalomi poole.”
Siis ütles Taavet kõigile oma sulastele, kes olid koos temaga Jeruusalemmas: „Tõuskem ja põgenegem, sest muidu pole meil pääsu Absalomi eest! Rutakem minekule, et ta äkitselt ei saaks meid kätte, ei tooks meile õnnetust ega lööks linna mõõgateraga maha!”
Ja kuninga sulased ütlesid kuningale: „Vaata, su sulased on valmis kõigeks, mida mu isand kuningas peab paremaks.”
Ja kuningas läks välja ning tema kannul kogu ta pere; aga kuningas jättis kümme liignaist koda hoidma.