Piibel.NET
Peetruse teine kiri2. Peetruse
 
Eestikeelne Piibel 1997
2Hoiatus eksiõpetajate eest Aga rahva seas oli ka valeprohveteid, nõnda nagu teiegi
 sekka tuleb valeõpetajaid, kes vargsi toovad sisse hukutavaid
 eksiõpetusi ja salgavad ära Issanda, kes on nad vabaks ostnud. Nad
 tõmbavad iseeneste peale äkilise hukatuse.

Ja paljud järgivad neid nende kõlvatuses ning nende tõttu teotatakse
 tõe teed.

Ja ahnitsedes püüavad nad teid võltside sõnadega ära osta. Nende
 mõõt on ammu juba täis ja nende hukatus ei tuku.

Jah, Jumal ei säästnud patustanud ingleidki, vaid tõukas
 nad põrgupimeduse soppidesse kinnipidamiseks kuni kohtuni.

Ta ei säästnud muistset maailma, vaid, saates jumalakartmatute
 maailma peale veeuputuse, kaitses üksnes õigusekuulutajat Noad ning
 tema omasid, kokku kaheksat;

ta muutis tuhaks Soodoma ja Gomorra linnad, mõistes need hukka
 hävinguks ja pannes hoiatustähiseks tulevastele
 jumalakartmatutele.

Ta kiskus hukatusest välja õige mehe Loti, keda kõlvatud inimesed vaevasid oma
 liiderliku eluviisiga,

sest nende seas elades ning kõike seda nähes ja kuuldes oli see õige
 piinanud oma õiglast hinge päevast päeva ülekohtuste tegude pärast.

Nii oskab Issand küll jumalakartlikke kiusatusest välja kiskuda,
 ülekohtusi aga nuhtlemiseks kinni pidada kohtupäevani.

Iseäranis nuhtleb Issand neid, kes rüvedas himus elavad
 lihaliku loomuse järgi ning põlgavad Issanda valitsust. Need on jultunud
 ja ennast täis ega põrka tagasi teotamast kirkuseingleid,

kuigi isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei
 lausu nende kohta teotavat otsust Issanda ees.

Ent need on nagu mõistmatud loomad, kes
 on loomu poolest sündinud püüdmiseks ja hukkamiseks; nad teotavad seda,
 mida nad ei mõista, ja hukkuvad oma hukatuses,

karistatuna ülekohtu eest ülekohtu palgaga. Nad peavad lõbuks
 priisata päise päeva ajal, need mustuse- ja häbiplekid, kes
 turgutavad end oma lõbudes, kui nad pidutsevad koos teiega.

Nende silmad on täis abielurikkumist ning neil ei saa kunagi patust
 küllalt, nad ahvatlevad kõikuvaid hingi, neil on
 ahnitsema harjunud süda, nad on needuse lapsed.

Nad on loobunud otseteest ja eksinud ära, järgides teed, mida
 läks Beori poeg
 Bileam, kes armastas ülekohtu palka,

sai aga noomida oma üleastumise pärast: hääletu koormaloom rääkis
 inimhäälega ja takistas prohveti meeletust.

Need on veeta allikad, marust aetavad udupilved, neile
 on määratud pilkane pimedus.

Sest rääkides tühiseid ja õõnsaid sõnu, ahvatlevad nad kõlvatute
 lihahimudega neid, kes hiljuti on jõudnud ära põgeneda eksituses elavate
 seast,

kes, tõotades teistele vabadust, on ise kaduvuse orjad; sest
 kellele on keegi alistatud, selle orjaks ta on saanud.

Kui nad on kord ära põgenenud maailma saastast meie Issanda
 ja Päästja Jeesuse Kristuse tunnetuse kaudu, pärast aga
 jälle vajuvad sellesse saasta ja jäävad alla, siis on ju nende viimane lugu
 halvem kui esimene.

Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud
 tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule.

Nendele on tulnud kätte see, mida tõeline vanasõna ütleb: „Koer
 pöördub tagasi oma okse juurde” ja „Pestud emis läheb porisse
 püherdama”.