Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing 2Kr 4:7-15; Ps 126:1-2a,2b-3,4-5,6; Mt 20:20-28
(24 vastet, leht 1 1-st)
Psalm 126Palveteekonna laul. Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid, siis olime nagu unenägijad. 
Siis oli meie suu täis naeru ja meie keel täis hõiskamist, siis öeldi paganarahvaste seas: „Issand on neile suuri asju teinud!” 
Issand on meile suuri asju teinud, me oleme rõõmsad. 
Issand, too tagasi meie vangid, nagu veeojad Lõunamaal! 
Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. 
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. 
Matteuse 20Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde, kummardas ja palus temalt midagi. 
Jeesus küsis: „Mida sa tahad?” Naine ütles talle: „Ütle, et need mu kaks poega istuksid su Kuningriigis üks su paremal ja teine su pahemal käel!” 
Aga Jeesus kostis: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida minul tuleb juua?” Nad vastasid talle: „Võime küll!” 
Tema ütles neile: „Küllap te joote minu karikast, kuid istuda mu paremal või pahemal käel - ei ole minul seda anda, vaid see antakse neile, kellele mu Isa selle on valmistanud.” 
Ja kui need kümme sellest kuulsid, läks nende meel pahaseks kahe venna peale. 
Aga Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: „Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal. 
Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 
ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane, 
nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!” 
2. Korintose 4See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist. 
Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; 
meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku; 
me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 
Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus. 
Nii on surm tegev meis, elu aga teis. 
Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime, 
teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega. 
Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.