Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 2 Sealt läks ta üles Peetelisse; ja kui ta oli teel üles, siis tulid väikesed poisid linnast välja ja pilkasid teda ning ütlesid temale: „Tule üles, kiilaspea! Tule üles, kiilaspea!”Kui ta pöördus ja nägi neid, siis ta needis neid Issanda nimel. Ja metsast tulid kaks karu ja kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi.
Tema aga läks sealt Karmeli mäele ja pöördus siis tagasi Samaariasse.
2. Kuningate 3 Ja Jooram, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati kaheksateistkümnendal aastal ja ta valitses kaksteist aastat.
Tema tegi kurja Issanda silmis, aga mitte nõnda nagu ta isa ja ema, sest ta kõrvaldas Baali samba, mille ta isa oli teinud.
Ometi püsis ta Nebati poja Jerobeami pattudes, millega too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.
Moabi kuningas Meesa oli lambakasvataja ja tema andis maksuna Iisraeli kuningale sada tuhat lambatalle ja saja tuhande jäära villad.
Aga kui Ahab suri, siis Moabi kuningas taganes Iisraeli kuningast.
Siis läks kuningas Jooram päevapealt Samaariast välja ja luges üle kogu Iisraeli.
Ja ta läks ning läkitas teate Juuda kuningale Joosafatile: „Moabi kuningas on minust taganenud. Kas tuled koos minuga sõdima Moabi vastu?” Ja too vastas: „Tulen. Ma olen nagu sina, minu rahvas nagu sinu rahvas, minu hobused nagu sinu hobused.”
Ja ta küsis: „Missugust teed me läheme?” Ja Jooram vastas: „Edomi kõrbe teed.”
Nii läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas ja Edomi kuningas. Aga kui nad olid käinud seitsme päeva tee, siis ei olnud vett sõjaväel ega loomadel, kes nende kannul käisid.
Ja Iisraeli kuningas ütles: „Oh häda! Küllap on Issand kutsunud need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.”
Aga Joosafat ütles: „Kas ei ole siin mõnda Issanda prohvetit, kelle läbi me saaksime küsida Issandalt?” Siis kostis keegi Iisraeli kuninga sulastest ja ütles: „Siin on Eliisa, Saafati poeg, kes valas vett Eelija käte peale.”
Joosafat ütles: „Temal on Issanda sõna.” Siis läksid Iisraeli kuningas ja Joosafat ja Edomi kuningas tema juurde.
Aga Eliisa ütles Iisraeli kuningale: „Mis on mul sinuga tegemist? Mine oma isa ja ema prohvetite juurde!” Ent Iisraeli kuningas ütles temale: „Ei, Issand on kutsunud need kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda.”
Siis ütles Eliisa: „Nii tõesti kui elab vägede Issand, kelle ees ma seisan, kui ma ei peaks lugu Joosafatist, Juuda kuningast, siis ma ei vaatakski su poole ega näekski sind.
Nüüd aga tooge mulle üks mängumees!” Ja kui mängumees kannelt lõi, siis sündis, et Issanda käsi tuli tema peale
ja ta ütles: „Nõnda ütleb Issand: Tehke siia orgu auk augu kõrvale!
Sest Issand ütleb nõnda: Te ei saa näha tuult ega vihma, kuid see org tuleb vett täis ja te saate juua, teie ja teie karjad ja veoloomad.
Aga see on Issanda silmis tühine asi - ta annab ka Moabi teie kätte
ja te vallutate kõik kindlustatud linnad ja kõik paremad linnad, te raiute maha kõik head puud, matate kinni kõik veeallikad ja rikute kividega kõik head põllud.”
Ja hommikul, roaohvri ajal, vaata, siis sündis, et Edomi poolt tuli vesi ja maa täitus veega.
Kui kõik moabid kuulsid, et kuningad olid tulnud sõdima nende vastu, siis hüüti kokku kõik, kes suutsid vööd vööle panna, ja neist vanemad, ja nad asusid teele.
Aga kui nad hommikul vara üles tõusid ja päike paistis vee peale, siis nägid moabid, et vesi nende ees oli punane nagu veri.