Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 1 Ahabi surma järel taganes Moab Iisraelist.Kord kukkus Ahasja Samaarias oma ülakambri aknavõredest läbi ja jäi haigeks. Ta läkitas käskjalad ja ütles neile: „Minge küsige Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt, kas ma saan terveks sellest haigusest.”
Aga Issanda ingel ütles tisbelasele Eelijale: „Võta kätte, mine Samaaria kuninga käskjalgadele vastu ja küsi neilt: Kas ei ole Iisraelis Jumalat, et lähete küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt?
Seepärast ütleb Issand nõnda: Voodist, kuhu sa oled läinud, ei astu sa enam alla, vaid pead tõesti surema!” Ja Eelija läks teele.
Ja kui käskjalad tulid tagasi kuninga juurde, siis küsis ta neilt: „Miks te tagasi tulete?”
Nad vastasid temale: „Keegi mees tuli meile vastu ja ütles meile: Minge tagasi kuninga juurde, kes teid läkitas, ja öelge temale: Nõnda ütleb Issand: Kas ei ole Iisraelis Jumalat, et sa läkitad küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt? Seepärast sa ei astu enam alla voodist, kuhu sa oled läinud, vaid pead tõesti surema!”
Siis ta küsis neilt: „Kuidas nägi välja see mees, kes tuli teile vastu ja rääkis teile neid sõnu?”
Ja nad vastasid temale: „Mees kandis karusnahka ja ta niuded olid vöötatud nahkvööga.” Siis ta ütles: „See oli tisbelane Eelija.”
Ja ta läkitas tema juurde viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest; ja kui see läks üles tema juurde, vaata, siis istus ta mäetipus, ja viiekümnepealik ütles temale: „Jumalamees, kuningas ütleb: Tule alla!”
Aga Eelija kostis ja ütles viiekümnepealikule: „Kui ma olen jumalamees, siis tulgu taevast tuli ja põletagu sind ja su viiskümmend meest!” Ja taevast tuligi tuli ning põletas tema ja ta viiskümmend meest.
Ja kuningas läkitas tema juurde teise viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest; ja see rääkis temaga ning ütles: „Jumalamees, kuningas ütleb nõnda: Tule kähku alla!”
Aga Eelija kostis ja ütles neile: „Kui ma olen jumalamees, siis tulgu taevast tuli ja põletagu sind ja su viiskümmend meest!” Ja taevast tuligi Jumala tuli ning põletas tema ja ta viiskümmend meest.
Ja ta läkitas veel kolmanda viiekümnepealiku ja selle viiskümmend meest. Ja see kolmas viiekümnepealik läks üles, aga kui ta pärale jõudis, siis ta heitis põlvili Eelija ette ja anus teda ning ütles temale: „Jumalamees, olgu ometi su silmis kallis minu hing ja su sulaste, nende viiekümne hing!
Vaata, taevast langes tuli ning põletas kaks esimest viiekümnepealikut ja nende mehed. Aga olgu nüüd minu hing su silmis kallis!”
Ja Issanda ingel ütles Eelijale: „Mine koos temaga alla, ära karda teda!” Siis ta tõusis ja läks koos temaga alla kuninga juurde.
Ja ta ütles kuningale: „Nõnda ütleb Issand: Et sa läkitasid käskjalad küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt, nagu ei oleks Iisraelis Jumalat, kellelt sõna küsida, siis ei astu sa enam alla voodist, kuhu sa oled läinud, vaid pead tõesti surema!”
Ja ta suri Eelija räägitud Issanda sõna kohaselt. Ja tema asemel sai kuningaks Jooram, tema vend, sest temal ei olnud poega, Juuda kuninga Joorami, Joosafati poja teisel aastal.
Ja mis veel tuleks öelda Ahasjast, mis ta tegi, eks sellest ole kirjutatud Iisraeli kuningate Ajaraamatus?
2. Kuningate 2 Kui Issand tahtis viia Eelijat tuulepöörises taevasse, olid Eelija ja Eliisa parajasti lahkumas Gilgalist.
Ja Eelija ütles Eliisale: „Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Peetelisse!” Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad läksid alla Peetelisse.
Ja prohvetijüngrid, kes olid Peetelis, tulid välja Eliisa juurde ja küsisid temalt: „Kas sa tead, et Issand võtab täna ära su isanda su pea kohal?” Ja ta vastas: „Küllap minagi tean. Olge vait!”
Ja Eelija ütles temale: „Eliisa, jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Jeerikosse!” Aga tema vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad tulid Jeerikosse.
Ja prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, astusid Eliisa juurde ja küsisid temalt: „Kas sa tead, et Issand võtab täna ära su isanda su pea kohal?” Ja ta vastas: „Küllap minagi tean. Olge vait!”
Ja Eelija ütles temale: „Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Jordani äärde!” Aga ta vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad mõlemad läksid.
Aga ka viiskümmend meest prohvetijüngritest läks ja jäi eemale seisma, kui need kaks peatusid Jordani ääres.