Eestikeelne Piibel 1997
2. Ajaraamat 28 Aahas oli kuningaks saades kakskümmend aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kuusteist aastat. Tema ei teinud, mis õige oli Issanda silmis, nõnda nagu tema isa Taavet,vaid käis Iisraeli kuningate teedel ja tegi ka valatud kujusid baalidele.
Ja see oli tema, kes suitsutas Ben-Hinnomi orus ja laskis oma pojad käia läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, kelle Issand oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
Ta ohverdas ning suitsutas ohvrikünkail ja kõrgendikel ja iga halja puu all.
Ja Issand, tema Jumal, andis ta Süüria kuninga kätte; ja nad lõid teda ning võtsid temalt hulga vange ja viisid Damaskusesse. Ja ta anti ka Iisraeli kuninga kätte, kes valmistas temale suure kaotuse.
Pekah, Remalja poeg, tappis ühe päevaga Juudast sada kakskümmend tuhat, kõik vahvad mehed, sellepärast et nad olid hüljanud Issanda, oma vanemate Jumala.
Ja Sikri, Efraimi kangelane, tappis Maaseja, kuninga poja, ja Asrikami, kojaülema, ja Elkana, kes oli kuningast järgmine.
Ja Iisraeli lapsed viisid oma vendadelt vangi naisi, poegi ja tütreid - kakssada tuhat, riisusid neilt ka palju saaki ja viisid saagi Samaariasse.
Aga seal oli Issanda prohvet, Ooded nimi, ja tema läks vastu sõjaväele, kes oli teel Samaariasse, ja ütles neile: „Vaata, Issand, teie vanemate Jumal, on vihastunud Juuda peale ja on andnud nad teie kätte. Ja teie olete neid tapnud niisuguse vihaga, mis ulatub taevani.
Ja nüüd te mõtlete alistada Juuda ja Jeruusalemma lapsi endile sulaseiks ja teenijaiks. Kas pole ka teil endil süüd Issanda, teie Jumala ees?
Aga kuulge nüüd mind ja viige tagasi vangid, keda te olete võtnud oma vendadelt, muidu tabab teid Issanda tuline viha!”
Siis tõusid mõned mehed efraimlaste peameestest: Asarja, Joohanani poeg, Berekja, Mesillemoti poeg, Hiskija, Sallumi poeg, ja Amaasa, Hadlai poeg, sõjast tulijaile vastu
ja ütlesid neile: „Ärge tooge vange siia, sest te teete meid süüdlasteks Issanda ees, kui mõtlete lisa tuua meie pattudele ja süütegudele! Tõesti, meie süü on suur ja Iisraeli peal on tuline viha!”
Siis sõjamehed loobusid vangidest ja saagist vürstide ja terve koguduse ees.
Ja nimeliselt nimetatud mehed tõusid ning võtsid vangid ja riietasid saagist võetuga kõik, kes neist olid alasti: nad andsid neile riided selga ja jalatsid jalga, söötsid ja jootsid neid, võidsid neid ja panid eeslite selga kõik, kes olid nõrgad, ja viisid need Jeerikosse, Palmidelinna, nende vendade juurde. Seejärel tulid nad Samaariasse tagasi.
Selsamal ajal läkitas kuningas Aahas sõna Assuri kuningatele, et nad aitaksid teda.
Sest ka edomlased tulid jälle ja lõid Juudat ning võtsid vange.
Ja vilistid tungisid Juuda madalmaa ja lõunamaa linnadesse ning vallutasid Beet-Semesi, Ajjaloni, Gederoti, Sooko ja selle tütarlinnad, Timna ja selle tütarlinnad, Gimso ja selle tütarlinnad, ja asusid neisse.
Sest Issand alandas Juudat Iisraeli kuninga Aahase pärast, sellepärast et ta andis Juudamaal vaba voli korralagedusele ja oli truuduseta Issanda vastu.
Assuri kuningas Tiglat-Pileser aga tuli tema vastu ja kimbutas teda ega andnud temale toetust.
Sest kuigi Aahas rüüstas Issanda koja ning kuninga ja vürstide kojad ja andis Assuri kuningale, ei olnud tal sellest abi.
Aga isegi sel ajal, kui teda rõhuti, murdis ta üha truudust Issandale, seesama kuningas Aahas.
Siis ta ohverdas Damaskuse jumalatele, kes teda olid löönud, ja ütles: „Kuna Süüria kuningate jumalad neid aitavad, siis ma ohverdan neile, et nad mindki aitaksid!” Aga need saidki komistuseks temale ja kogu Iisraelile.
Ja Aahas kogus kokku Jumala koja riistad ja raius katki Jumala koja riistad; ta sulges Issanda koja uksed ja tegi enesele altarid igasse Jeruusalemma nurka.
Ja ta tegi igasse Juuda linna ohvrikünkaid teistele jumalatele suitsutamiseks ning ärritas Issandat, oma vanemate Jumalat.