Eestikeelne Piibel 1997
2. Ajaraamat 34 Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: „Preester Hilkija andis mulle raamatu.” Ja Saafan luges sellest kuningale ette.Aga kui kuningas kuulis Seaduse sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki.
Ja kuningas andis käsu Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Abdonile, Miika pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, öeldes:
„Minge küsitlege Issandat minu ning Iisraelist ja Juudast ülejäänute nimel leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Issanda viha, mis meie peale on valatud, sellepärast et meie vanemad ei ole tähele pannud Issanda sõna ega ole teinud kõike nõnda, nagu selles raamatus on kirjutatud!”
Siis läksid Hilkija ja need, keda kuningas käskis, naisprohvet Hulda juurde, kes oli riietehoidja Sallumi, Tokhati poja, Hasra pojapoja naine ja elas Jeruusalemmas teises linnaosas, ja rääkisid temale, nagu see asi oli.
Ja tema ütles neile: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Öelge sellele mehele, kes teid minu juurde läkitas:
Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma saadan sellele paigale ja selle elanikele õnnetuse, kõik need sajatused, mis on kirja pandud selles raamatus, mida Juuda kuningale ette loeti,
sellepärast et nad jätsid minu maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega, sellepärast valatakse ka minu tuline viha selle paiga peale ja see ei kustu mitte.
Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Issandat küsitlema, öelge nõnda: Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal, sõnadest, mis sa oled kuulnud:
Et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jumala ees, kui sa kuulsid tema sõnu selle paiga ja selle elanike kohta, et sa alandasid ennast minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Issand.
Vaata, ma koristan sind su vanemate juurde ja sind koristatakse rahus oma hauda ja sinu silmad ei saa näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellele paigale ja selle elanikele.” Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.
Siis kuningas läkitas käsu ja kogus kokku kõik Juuda ja Jeruusalemma vanemad.
Ja kuningas läks Issanda kotta, ka kõik Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, preestrid ja leviidid ja kogu rahvas, niihästi suured kui väikesed, ja ta luges nende kuuldes Issanda kojast leitud Seaduse raamatu kõik sõnad.
Ja kuningas astus oma kohale ja tegi Issanda ees lepingu, et nad käivad Issanda järel ja peavad tema käske, manitsusi ja määrusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle Seaduse sõnu, mis sellesse raamatusse oli kirjutatud.
Ja ta seadis selle lepingu alla kõik, kes leiti Jeruusalemmast ja Benjaminist. Ja Jeruusalemma elanikud täitsid Jumala, oma vanemate Jumala lepingut.
Ja Joosija kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli laste maakondadest ja pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima Issandat, nende Jumalat. Niikaua kui ta elas, ei taganenud nad Issandast, oma vanemate Jumalast.
2. Ajaraamat 35 Ja Joosija pidas Jeruusalemmas paasapüha Issanda auks; esimese kuu neljateistkümnendal päeval tapeti paasatall.
Tema seadis preestrid nende ametisse ja kinnitas nad Issanda koja teenistusse.
Ja ta ütles leviitidele, kes õpetasid kogu Iisraeli ja olid pühitsetud Issandale: „Pange püha laegas kotta, mille Saalomon, Taaveti poeg, Iisraeli kuningas, on ehitanud; teil pole enam vaja seda õlgadel kanda. Teenige nüüd Issandat, oma Jumalat, ja tema rahvast Iisraeli!
Ja korraldage endid oma perekondade kaupa rühmadena Taaveti, Iisraeli kuninga eeskirja ja tema poja Saalomoni määruse järgi
ja astuge pühamusse - leviitide perekonnarühmad olgu vastavalt teie vendade, rahva poegade perekondade jaotusele -
ja tapke paasatall, pühitsege endid ja valmistage see oma vendadele, tehes, nagu Issand Moosese läbi on käskinud!”
Ja Joosija annetas rahva poegadele lambaid ja kitsi, lamba- ja kitsetallesid - kõik paasaohvreiks kõigile kohalviibijaile - arvult kolmkümmend tuhat, ja kolm tuhat veist; need olid kuninga omandist.
Ka tema vürstid annetasid vabatahtlikult rahvale, preestritele ja leviitidele; Hilkija, Sakarja ja Jehiel, Jumala koja eestseisjad, andsid preestritele paasaohvreiks kaks tuhat kuussada talle ja kolmsada veist.
Ja Konanja, ja Semaja ja Netaneel, tema vennad, ja Hasabja, Jeiel ja Joosabad, leviitide ülemad, annetasid leviitidele paasaohvreiks viis tuhat talle ja viissada veist.