Eestikeelne Piibel 1997
2. Ajaraamat 22 Siis Jeruusalemma elanikud tõstsid tema noorima poja Ahasja + Ahasja on Jooahase nime paralleelvorm (21:17). tema asemele kuningaks, sest kõik vanemad pojad oli tapnud see röövjõuk, kes koos araablastega oli tunginud leeri. Ja nõnda sai Ahasja, Juuda kuninga Joorami poeg, kuningaks.Ahasja oli kuningaks saades kakskümmend kaks aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas ühe aasta; ta ema nimi oli Atalja, Omri tütar.
Temagi käis Ahabi soo teedel, sest ta ema oli temale nõuandjaks süütegude kordasaatmisel.
Ta tegi kurja Issanda silmis, nõnda nagu Ahabi sugu, sest nemad olid tema nõuandjad pärast ta isa surma, hukatuseks temale.
Tema käis ka nende nõuande järgi ja läks koos Jooramiga, Iisraeli kuninga Ahabi pojaga, sõtta Süüria kuninga Hasaeli vastu Gileadi Raamotisse; aga süürlased haavasid Jooramit.
Siis ta tuli tagasi, et Jisreelis ennast ravida, sest tal olid haavad, mis temale Raamas olid löödud, kui ta sõdis Süüria kuninga Hasaeli vastu. Ja Juuda kuningas Asarja, Joorami poeg, tuli alla Jisreeli vaatama Jooramit, Ahabi poega, kui see oli haige.
Aga Jumalalt oli see Ahasjale hukatuseks, et ta tuli Joorami juurde; sest sinna jõudnult läks ta koos Jooramiga Nimsi poja Jehu juurde, keda Issand oli võidnud Ahabi sugu hävitama.
Ja kui Jehu mõistis kohut Ahabi soo üle, siis ta kohtas Juuda vürste ja Ahasja vendade poegi, kes Ahasjat teenisid, ja tappis need.
Siis ta otsis Ahasjat; too võeti kinni Samaarias, kus ta ennast varjas. Ta viidi Jehu juurde ja surmati. Ja ta maeti maha, sest nad ütlesid: „Tema on selle Joosafati pojapoeg, kes otsis Issandat kõigest oma südamest.” Ja Ahasja sool ei olnud kedagi, kes oleks suutnud valitseda.
Kui Ahasja ema Atalja nägi, et ta poeg oli surnud, siis ta võttis kätte ja hävitas kogu Juuda koja kuningliku soo.
Aga Joosabat, kuninga tütar, võttis surmale määratud kuningapoegade hulgast salaja Ahasja poja Joase ja pani tema ja ta imetaja ühte magamiskambrisse; nõnda peitis teda Joosabat, kuningas Joorami tütar, preester Joojada naine - sest ta oli Ahasja õde -, Atalja eest, ja nõnda ei saanud see teda surmata.
Ja Joas oli nende juures Jumala kojas peidus kuus aastat, kuna Atalja valitses maad.
2. Ajaraamat 23 Aga seitsmendal aastal võttis Joojada julguse ja tegi lepingu sajapealikutega: Jerohami poja Asarjaga, Joohanani poja Ismaeliga, Oobedi poja Asarjaga, Adaja poja Maasejaga ja Sikri poja Elisafatiga.
Nemad käisid Juudas ringi ja kogusid kokku kõigist Juuda linnadest leviidid ja Iisraeli perekondade peamehed; ja nad tulid Jeruusalemma.
Ja terve kogudus tegi Jumala kojas lepingu kuninga küsimuses. Ja Joojada ütles neile: „Vaata, kuninga poeg peab saama kuningaks, nõnda nagu Issand on öelnud Taaveti poegade kohta!
Teil tuleb teha nõnda: kolmandik teist, preestritest ja leviitidest, kes tuleb hingamispäeval, olgu värava lävehoidjaks;
kolmandik olgu kuningakojas ja kolmandik olgu Jesoodi väravas; ja kõik muu rahvas olgu Issanda koja õuedes.
Aga Issanda kotta ei tohi minna ükski peale preestrite ja teenistuses olevate leviitide; nemad võivad sisse minna, sest nad on pühitsetud, aga kõik muu rahvas täitku Issanda korraldust.
Leviidid asugu ringi ümber kuninga, igaühel oma sõjariistad käes, ja kes kotta tuleb, see surmatagu! Nõnda olge kuninga juures, kui ta sisse tuleb või välja läheb!”
Ja leviidid ning kogu Juuda tegid kõik nõnda, nagu preester Joojada käskis; ja igaüks võttis oma mehed, niihästi need, kes hingamispäeval tulid, kui ka need, kes hingamispäeval pidid ära minema, sest preester Joojada ei vabastanud neid rühmi.
Ja preester Joojada andis sajapealikuile piigid ning suured ja väikesed kilbid, mis olid kuulunud kuningas Taavetile ja mis olid Jumala kojas.
Ja ta paigutas kogu rahva, igaühel oma viskoda käes, koja paremast tiivast koja vasaku tiivani, altari ja koja suunas ümber kuninga.
Siis toodi kuningapoeg välja, pandi kroon pähe, anti kinnituskiri kätte ja tõsteti kuningaks, Joojada ja tema pojad võidsid teda ja hüüdsid: „Elagu kuningas!”
Kui Atalja kuulis jooksva ja kuningat ülistava rahva häält, siis tuli ta rahva juurde Issanda kotta.
Ta vaatas, ja ennäe, kuningas seisis samba juures sissekäigu ligidal. Pealikud ja pasunapuhujad olid kuninga juures, kogu maa rahvas oli rõõmus ja puhus pasunaid, ja lauljad mänguriistadega juhatasid kiituslaulu. Siis käristas Atalja oma riided lõhki ja hüüdis: „Vandenõu! Vandenõu!”