Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 41 Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.
Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna põldude saagi.
Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav.
Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega. Need tõi temale ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.
Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse + Nimi Manasse tähendab 'ta laseb unustada'. , sest ta ütles: „Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja.”
Ja teisele ta pani nimeks Efraim + Nimi Efraim meenutab heebrea sõna hifra 'ta on teinud viljakaks'. , sest ta ütles: „Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsusemaal!”
Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,
siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli leiba.
Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: „Minge Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!”
Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis Egiptusemaal võimust.
Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli võtnud võimust kõigis maades.
1. Moosese 42 Kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, siis Jaakob ütles oma poegadele: „Miks te üksteisele otsa vaatate?”
Ja ta ütles: „Vaata, ma olen kuulnud, et Egiptuses on vilja. Minge sinna ja ostke meile sealt, et jääksime elama ega sureks!”
Siis läks kümme Joosepi venda Egiptusest vilja ostma.
Aga Benjamini, Joosepi venda, Jaakob ei läkitanud koos vendadega, sest ta ütles: „Et temale õnnetust ei juhtuks!”
Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest Kaananimaal oli nälg.
Joosep oli maal valitsejaks; tema müüs vilja kogu maa rahvale. Ja Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha.
Kui Joosep nägi oma vendi, siis ta tundis nad ära, aga tegi ennast neile võõraks ja rääkis nendega karmilt ning küsis neilt: „Kust te tulete?” Ja nad vastasid: „Kaananimaalt, et leiba osta.”
Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda.
Siis meenusid Joosepile unenäod, mis ta neist unes oli näinud, ja ta ütles neile: „Te olete maakuulajad. Olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!”
Aga nemad ütlesid: „Ei, mu isand, su sulased on tulnud leiba ostma.
Me kõik oleme ühe mehe pojad, oleme ausad mehed, su sulased ei ole maakuulajad.”
Tema aga ütles neile: „Ei, küllap olete tulnud vaatama, kust maa lahti on!”
Siis nad vastasid: „Meie, su sulased, olime kaksteist venda, ühe mehe pojad Kaananimaalt. Ja vaata, noorim on praegu meie isa juures, aga ühte ei ole enam olemas.”