Eestikeelne Piibel 1997
1. Korintose 11 tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!”Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!”
Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.