Eestikeelne Piibel 1997
1. Kuningate 20 Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temaga oli kaasas kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde
ja käskis temale öelda: „Nõnda ütleb Ben-Hadad: Sinu hõbe ja kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!”
Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: „Nõnda nagu sa ütled, mu isand kuningas. Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!”
Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: „Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja ütleb: Mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed.
Tõesti, homme sel ajal läkitan ma oma sulased sinu juurde ja nad otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis sinu silmis on väärtuslik, võtavad nad enestega kaasa ja toovad ära.”
Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: „Teadke nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, ning ma ei keela seda temale.”
Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: „Ära kuula ja ära ole nõus!”
Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: „Öelge mu isandale kuningale: Kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde, ma teen; aga seda asja ei või ma teha.” Ja käskjalad läksid ning viisid sõna tagasi.
Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: „Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks kogu rahvale, kes mu kannul käib!”
Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: „Öelge: Vöö köitja ärgu kiidelgu nõnda nagu lahtipäästja!”
Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: „Valmistuge!” Ja nad valmistusid rünnakuks linna vastu.
Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja ütles: „Nõnda ütleb Issand: Kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka? Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen Issand!”
Aga Ahab küsis: „Kelle abiga?” Ja tema vastas: „Nõnda ütleb Issand: Asevalitsejate noorte meeste abiga.” Ja Ahab küsis: „Kes peab taplust alustama?” Ja tema vastas: „Sina.”
Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel luges ta ära kogu rahva, kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.
Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes olid temale appi tulnud.
Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: „Samaariast tuleb mehi!”
Aga tema ütles: „Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!”
Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed, ja sõjavägi, kes käis nende järel,
lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse seljas koos ratsanikega.
Siis Iisraeli kuningas läks välja ja lõi maha hobused ja sõjavankrid ning valmistas süürlastele suure kaotuse.
Ja prohvet astus Iisraeli kuninga juurde ning ütles temale: „Mine, kinnita ennast, pane tähele ja vaata, mis sul tuleks teha, sest aasta pärast tuleb Süüria kuningas su vastu!”
Aga Süüria kuningale ütlesid tema sulased: „Nende jumalad on mägede jumalad, sellepärast olid nad meist vägevamad; aga tapelgem nendega lagendikul, siis me võidame nad kindlasti!
Ja tee nõnda: kõrvalda kuningad, igamees oma kohalt, ja pane nende asemele asevalitsejad!
Sina aga vali enesele sõjavägi, niisama suur kui see, mille sa kaotasid, ja hobuseid niisama palju, kui oli hobuseid, ja vankreid niisama palju, kui oli vankreid, siis me tapleme nendega lagendikul ja võidame nad kindlasti!” Ja ta kuulas nende häält ning tegi nõnda.