Eestikeelne Piibel 1997
Markuse 14 Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juurde, et teda neile reeta.Aga seda kuuldes said need rõõmsaks ja tõotasid anda talle raha. Ja tema otsis võimalust, kuidas Jeesust parajal ajal ära anda.
Ja hapnemata leibade püha esimesel päeval, kui paasatalle tapetakse, ütlesid Jeesuse jüngrid talle: „Kuhu sa tahad, et me läheme ja valmistame, et sa võiksid süüa paasat?”
Ja ta läkitas kaks oma jüngrit ja ütles neile: „Minge linna ja te kohtate veekruusi kandvat inimest. Minge temaga kaasa
ja kuhu tahes ta ka sisse astuks, ütelge majaperemehele: „Õpetaja ütleb: Kus on mu võõrastetuba, kus ma võiksin süüa paasat koos oma jüngritega?”
Ja tema näitab teile suurt vaipadega kaetud ning valmisseatud ülemist tuba, ja seal valmistage meile söömaaeg!”
Ja jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid kõik nii olevat, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöömaaja.
Ja õhtul tuli Jeesus nende kaheteistkümnega.
Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas, annab mu ära.”
Nad jäid nukraks ja hakkasid üksteise järel talle ütlema: „Ega ometi mina?”
Aga Jeesus ütles neile: „Üks teist kaheteistkümnest, kes sööb minuga samast kausist.
Jah, Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks sündinud.”
Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke! See on minu ihu.”
Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.
Ja ta ütles neile: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.
Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.”
Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
Ja Jeesus ütles neile: „Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali.
Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.”
Aga Peetrus vastas talle: „Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!”
Ja Jeesus ütles talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.”
Aga tema ütles eriti kindlalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!” Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.
Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!”
Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
Ja Jeesus ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!”
Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.
Ja ta ütles: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!”
Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: „Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?
Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.”
Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.
Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.
Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: „Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!
Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!”
1. Johannese 3 Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama.
Mitte nii nagu Kain, kes oli kurjast ja lõi maha oma venna. Ja mispärast ta lõi tema maha? Sellepärast, et tema teod olid kurjad, aga ta venna omad õiged.
Ärge imestage, vennad, kui maailm teid vihkab.
Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma.
Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar, ja te teate, et ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks.
Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest.
Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest - kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?
Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!
Sellest me tunneme, et oleme pärit tõest. Ja me võime kinnitada tema ees oma südant,
et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik.