Eestikeelne Piibel 1997
1. Ajaraamat 2 Ja Kaalebile, Hesroni pojale, sündis lapsi Asuubaga ja Jeriotiga, ja need olid ta pojad: Jeeser, Soobab ja Ardon.Kui Asuuba suri, siis Kaaleb võttis enesele naiseks Efrati, ja see tõi temale ilmale Huuri.
Ja Huurile sündis Uuri, ja Uurile sündis Betsaleel.
Hiljem heitis aga Hesron Gileadi isa Maakiri tütre juurde ja võttis ta naiseks, olles ise kuuekümneaastane; ja naine tõi temale ilmale Seguubi.
Ja Seguubile sündis Jair; Jairil oli kakskümmend kolm linna Gileadimaal.
Aga gesurlased ja süürlased võtsid neilt ära Jairi telklaagrid, Kenati ja selle tütarlinnad, kuuskümmend linna. Kõik need olid Gileadi isa Maakiri pojad.
Ja pärast Hesroni surma Kaalebi Efratas tõi Hesroni naine Abija talle ilmale Ashuri, Tekoa isa.
Ja Jerahmeeli, Hesroni esmasündinu pojad olid Raam, esmasündinu, ja Buuna, Oren, Osem ja Ahija.
Ja Jerahmeelil oli veel teine naine, Atara nimi; tema oli Oonami ema.
Ja Raami, Jerahmeeli esmasündinu pojad olid Maas, Jaamin ja Eeker.
Ja Oonami pojad olid Sammai ja Jaada; ja Sammai pojad olid Naadab ja Abisuur.
Ja Abisuuri naise nimi oli Abihail; ja tema tõi talle ilmale Ahbani ja Moolidi.
Ja Naadabi pojad olid Seled ja Appaim; Seled suri lasteta.
Ja Appaimi poegi oli Iisi; ja Iisi poegi oli Seesan; ja Seesani poegi oli Ahlai.
Ja Jaada, Sammai venna pojad olid Jeter ja Joonatan; Jeter suri lasteta.
Ja Joonatani pojad olid Pelet ja Saasa. Need olid Jerahmeeli pojad.
Aga Seesanil ei olnud poegi, vaid olid ainult tütred; aga Seesanil oli egiptlasest sulane, Jarha nimi.
Ja Seesan andis oma sulasele Jarhale naiseks oma tütre, kes tõi talle ilmale Attai.
Ja Attaile sündis Naatan, ja Naatanile sündis Saabad.
Ja Saabadile sündis Eflal, ja Eflalile sündis Oobed.
Ja Oobedile sündis Jehu, ja Jehule sündis Asarja.
Ja Asarjale sündis Heles, ja Helesile sündis Elaasa.
Ja Elaasale sündis Sismai, ja Sismaile sündis Sallum.
Ja Sallumile sündis Jekamja, ja Jekamjale sündis Elisama.
Ja Kaalebi, Jerahmeeli venna poegi oli Meesa, tema esmasündinu, kes oli Siifi isa; ja Mareesa poegi oli Hebron.
Ja Hebroni pojad olid Korah, Tappuah, Rekem ja Sema.
Ja Semale sündis Raham, Jorkoami isa, ja Rekemile sündis Sammai.
Ja Sammai poeg oli Maon; ja Maon oli Beet-Suuri isa.
Ja Eefa, Kaalebi liignaine, tõi ilmale Haarani, Moosa ja Gaasesi; ja Haaranile sündis Gaases.
Ja Jahdai pojad olid Regem, Jootam, Geesan, Pelet, Eefa ja Saaf.
Maaka, Kaalebi liignaine, tõi ilmale Seberi ja Tirhana.
Tema tõi ilmale ka Saafi, Madmanna isa, Seva, Makbeena isa ja Gibea isa; ja Kaalebi tütar oli Aksa.
Need olid Kaalebi pojad. Huuri, Efrata esmasündinu pojad olid Soobal, Kirjat-Jearimi isa,
Salma, Petlemma isa, Haaref, Beet-Gaaderi isa.
Ja Soobali, Kirjat-Jearimi isa pojad olid Reaja, pooled manahlastest,
ja Kirjat-Jearimi suguvõsad: jitrilased, puudid, sumatlased ja misrailased; neist tulid soratlased ja estaullased.
Ja Salma pojad olid Petlemm ja netofalased, Atrot, Beet-Joab ja pooled manahlastest, soorlased.
Ja kirjatundjate suguvõsad, kes elasid Jaabesis, olid tiratlased, simatlased ja suukatlased; need olid keenlased, kes põlvnesid Hammatist, Reekabi soo isast.
1. Ajaraamat 3 Ja need olid Taaveti pojad, kes temale sündisid Hebronis: esmasündinu Amnon, jisreellannast Ahinoamist, teine Taaniel, karmellannast Abigailist,
kolmas Absalom, Gesuri kuninga Talmai tütre Maaka poeg, neljas Adonija, Haggiti poeg,
viies Sefatja, Abitalist, kuues Jitream, ta naisest Eglast.
Need kuus sündisid temale Hebronis, kus ta valitses seitse aastat ja kuus kuud. Ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat.
Ja need sündisid temale Jeruusalemmas: Simea, Soobab, Naatan ja Saalomon neljakesi Bat-Suuast, Ammieli tütrest;
ja Jibhar, Elisama, Elifelet,
Noga, Nefeg, Jaafia,
Elisama, Eljada, Elifelet - üheksa.
Need kõik olid Taaveti pojad, peale liignaiste poegade; ja Taamar oli nende õde.
Ja Saalomoni poeg oli Rehabeam; tema poeg oli Abija; tema poeg oli Aasa; tema poeg oli Joosafat;
tema poeg oli Jooram; tema poeg oli Ahasja; tema poeg oli Joas;
tema poeg oli Amasja; tema poeg oli Asarja; tema poeg oli Jootam;
tema poeg oli Aahas; tema poeg oli Hiskija; tema poeg oli Manasse;
tema poeg oli Aamon; tema poeg oli Joosija.
Ja Joosija pojad olid: esmasündinu Joohanan, teine Joojakim, kolmas Sidkija, neljas Sallum.
Ja Joojakimi pojad olid: tema poeg Jekonja; tema poeg Sidkija.
Ja vangistatud Jekonja pojad olid: tema poeg Sealtiel,
Malkiram, Pedaja, Senassar, Jekamja, Hoosama ja Nedabja.
Ja Pedaja pojad olid Serubbaabel ja Simei. Ja Serubbaabeli pojad olid Mesullam ja Hananja; nende õde oli Selomit;
ja Hasuba, Ohel, Berekja, Hasadja ja Juusab-Hesed viiekesi.
Ja Hananja pojad olid: Pelatja, Jesaja, Refaja pojad, Arnani pojad, Obadja pojad, Sekanja pojad.
Ja Sekanja poeg oli Semaja; ja Semaja pojad olid: Hattus, Jigal, Baariah, Nearja ja Saafat - kokku oli neid kuus.
Ja Nearja pojad olid: Eljoenai, Hiskija ja Asrikam kolmekesi.
Ja Eljoenai pojad olid: Hoodavja, Eljasib, Pelaja, Akkub, Joohanan, Delaja ja Anani seitsmekesi.
1. Ajaraamat 4 Juuda pojad olid: Perets, Hesron, Karmi, Huur ja Soobal.
Ja Reajale, Soobali pojale, sündis Jahat; ja Jahatile sündisid Ahumai ja Lahad. Need olid soratlaste suguvõsad.
Ja need olid Eetami isa pojad: Jisreel, Jisma ja Jidbas; ja nende õe nimi oli Haslelponi;
ja Penuel, Gedoori isa, ja Eeser, Huusa isa. Need olid Huuri, Efrata esmasündinu, Petlemma isa pojad.
Ja Ashuril, Tekoa isal, oli kaks naist: Hela ja Naara.
Ja Naara tõi temale ilmale Ahussami, Heeferi, Teemeni ja ahastarlased. Need olid Naara pojad.
Ja Hela pojad olid: Seret, Sohar ja Etnan.
Ja Koosile sündisid Aanub ja Hasobeeba, ja Aharheli, Haarumi poja suguvõsad.
Õpetussõnad 18 Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele.
Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse.
Isegi see, kes oma töös on loid, on hävitaja vend.
Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.
Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane.
Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus.
Kui keegi vastab enne ärakuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi.
Mehine meel talub haigust, aga kes võiks kannatada rusutud vaimu?
Mõistliku süda hangib teadlikkust ja tarkade kõrv otsib teadmisi.
And avab inimesele tee ja viib teda suurte ette.
Rooma 10 Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õiguse kohta: „Inimene, kes seda teeb, jääb elama selle kaudu.”
Ent õigus, mis tuleb usust, ütleb: „Ära ütle oma südames: Kes läheb üles taevasse? - see tähendab Kristust alla tooma,
või: Kes läheb alla sügavusse? - see tähendab Kristust üles tooma surnuist.”
Kuid mida see siis ütleb? „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames.” See on ususõna, mida me kuulutame.
Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse,
sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.
Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.”
Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.
Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata?
Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.”
Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?”
Järelikult, usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.
Kuid ma küsin: Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on, sest: „Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad.”
Kuid ma küsin: Kas Iisrael ei ole aru saanud? Mooses ise ütleb esimesena: „Ma teen teid kiivaks nende peale, kes ei ole rahvas, ja teen teid vihaseks mõistmatu rahva peale.”
Jesaja aga ütleb julgemalt: „Minu leidsid need, kes mind ei otsinud, ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.”
Aga Iisraeli kohta ta ütleb: „Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi sõnakuulmatu ja vasturääkiva rahva poole.”
Rooma 11 Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mitte sugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.
Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos, kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:
„Issand, nad on tapnud sinu prohvetid ja maha kiskunud sinu altarid. Mina üksi olen järele jäänud, ja nad püüavad ka minu hinge.”
Kuid mida ütleb talle Jumala vastus? „Ma olen enesele alles jätnud seitse tuhat meest, kes ei ole nõtkutanud põlvi Baali ees.”
Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku järgi.
Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei oleks tegu enam tegu.]
Kuidas siis nüüd? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saavutanud, ent äravalitud on selle saavutanud, aga ülejäänud on paadunud.
Nõnda nagu on kirjutatud: „Jumal on andnud neile tuimuse vaimu, silmad, mis ei näe, ja kõrvad, mis ei kuule kuni tänapäevani.”
Ja Taavet ütleb: „Nende söögilaud saagu neile silmuseks ja püüniseks ja võrgutuseks ja kättemaksuks!
Nende silmad mingu pimedaks, et nad ei näeks, ja kõverda nende selg jäädavalt!”