Eestikeelne Piibel 1997
1. Ajaraamat 16 Ja ta jättis sinna Issanda seaduselaeka ette Aasafi ja tema vennad, et nad alaliselt teeniksid laeka ees, täites igapäevaseid ülesandeid,ja Oobed-Edomi ja tema vennad, ühtekokku kuuskümmend kaheksa; Oobed-Edom, Jedituuni poeg, ja Hosa said väravahoidjaiks.
Ja preester Saadoki ja tema vennad preestrid jättis ta Issanda elamu ette, Gibeonis olevale ohvrikünkale,
ohverdama põletusohvrialtaril Issandale põletusohvreid igal hommikul ja õhtul, nõnda nagu on kirjutatud Seaduses, mille Issand Iisraelile andis.
Ja nendega koos olid Heeman ja Jedutuun ning teised valitud, kes nimeliselt olid nimetatud Issandat tänama selle eest, et tema heldus kestab igavesti.
Ja nende, Heemani ja Jedutuuni juures olid pasunad ja simblid mängumeestele ja muud mänguriistad Jumala laulu jaoks. Ja Jedutuuni pojad valvasid väravat.
Siis kogu rahvas läks ära, igaüks oma koju; ja Taavet pöördus oma peret õnnistama.
1. Ajaraamat 17 Kui siis Taavet elas oma kojas, ütles Taavet prohvet Naatanile: „Vaata, mina elan seedripuust kojas, aga Issanda seaduselaegas on telgiriiete all.”
Ja Naatan ütles Taavetile: „Tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!”
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:
„Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Sina ära ehita mulle elamiseks koda.
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, kui ma tõin Iisraeli ära, kuni tänapäevani, vaid olen rännanud telgist telki ja paigast teise.
Kus ma ka iganes kogu Iisraelis olen käinud, kas ma olen sõnagi lausunud ainsalegi Iisraeli kohtumõistjale, keda ma olin käskinud minu rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid mu rahvale, Iisraelile, vürstiks.
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen kõik su vaenlased sinu eest hävitanud. Nüüd tahan ma sinu nime teha võrdseks suurimate nimedega maa peal.
Ja ma tahan oma rahvale, Iisraelile, paiga määrata ja teda nõnda istutada, et ta oma kohal võib elada ega tarvitse enam karta, ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale. Ja ma alandan kõik su vaenlased ja kuulutan sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.
Ja kui su päevad täis saavad ja sa lähed oma vanemate juurde, siis ma lasen tõusta pärast sind sinu järglase, kes on üks su poegi, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema aujärje igaveseks ajaks.
Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks; oma heldust ma temast ei lahuta, nõnda nagu ma lahutasin tollest, kes oli enne sind.
Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel.”
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: „Issand Jumal! Kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole tulevikust: sa oled vaadanud mind kui ülendatud inimeste rida, Issand Jumal!
Mida peaks Taavet sulle veelgi kõnelema aust, mida sa oled osutanud oma sulasele? Sina ju tunned oma sulast.
Issand! Oma sulase pärast ja oma südame järgi oled sa kõiki neid suuri asju teinud ja kõik need suured asjad teatavaks teinud.
Issand! Kõige selle järgi, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud, ei ole ükski sinu sarnane ega ole muud Jumalat kui sina.
Ja kes on nagu sinu rahvas Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas? Sa oled enesele teinud suure ja kardetava nime, ajades paganad ära oma rahva eest, kelle sa Egiptusest lunastasid.
Ja sa oled oma Iisraeli rahva määranud enesele rahvaks igaveseks ajaks. Jah, sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
Ja nüüd, Issand, olgu see sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud, igavesti kindel ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
Siis on su nimi igavesti kindel ja suur, ja öeldakse: Vägede Issand, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks, ja su sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
Sest sina, mu Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud, et sa annad temale järeltuleva soo. Seepärast julgeb su sulane sind paluda.
Ja nüüd, Issand! Sina oled Jumal ja sina oled oma sulasele lubanud seda head,
hakka siis nüüd oma sulase sugu õnnistama, et see igavesti sinu ette jääks! Sest mida sina, Issand, õnnistad, see jääb igavesti õnnistatuks!”
1. Ajaraamat 18 Ja pärast seda sündis, et Taavet lõi vilisteid ja alistas nad; ta võttis Gati ja selle tütarlinnad vilistitelt ära.
Ta lõi ka moabe ja moabid said Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma.
Ja Taavet lõi Hadadeserit, Hamati pool oleva Sooba kuningat, kui see oli teel Frati jõe äärde oma valitsust rajama.
Taavet võttis temalt tuhat vankrit ja seitse tuhat ratsanikku ja kakskümmend tuhat jalameest; ja Taavet raius kõigil vankrihobustel õndlad katki, ent jättis neist sada rakendit alles.
Ent Damaskusest tulid Hadadeserile, Sooba kuningale, appi süürlased; aga Taavet lõi süürlastest maha kakskümmend kaks tuhat meest.
Ja Taavet pani linnaväe Süüria Damaskusesse ning süürlased said Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma. Ja Issand aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
Ja Taavet võttis kuldkilbid, mis Hadadeseri sulastel olid, ja viis need Jeruusalemma.
Ja Tibhatist ja Kuunist, Hadadeseri linnadest, võttis Taavet väga palju vaske. Sellest tegi Saalomon vaskmere, sambad ja vaskriistad.
Kui Tou, Hamati kuningas, kuulis, et Taavet oli maha löönud kogu Sooba kuninga Hadadeseri väe,
siis ta läkitas oma poja Hadorami kuningas Taaveti juurde temalt küsima, kuidas ta käsi käib, ja teda õnnitlema selle pärast, et ta oli Hadadeseriga sõdinud ja teda löönud, sest Hadadeser oli olnud Tou vaenlane; ja tal oli kaasas kõiksugu kuld-, hõbe- ja vaskriistu.
Ka need pühitses kuningas Taavet Issandale koos selle hõbeda ja kullaga, mis ta oli võtnud kõigilt paganailt: edomlastelt, moabidelt, ammonlastelt, vilistitelt ja amalekkidelt.
Ja Abisai, Seruja poeg, lõi Soolaorus maha kaheksateist tuhat edomlast
ja pani Edomisse linnaväed; ja kõik edomlased said Taaveti alamaiks. Ja Issand aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
Ja Taavet valitses kogu Iisraeli üle, ja ta mõistis kohut ja õigust kogu oma rahvale.
Ja Joab, Seruja poeg, oli väeülem; ja Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik.
Ja Saadok, Ahituubi poeg, ja Abimelek, Ebjatari poeg, olid preestrid; ja Savsa oli kirjutaja.
Ja Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide + Kreedid ja pleedid olid välismaised palgasõdurid. ülem; aga Taaveti pojad olid esimesed kuninga kõrval.
Õpetussõnad 19 Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Issanda vastu.
Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma.
Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse.
Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik.
Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole.
Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.
Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub.
Ei sobi albil nautida elu, veel vähem siis sulasel valitseda vürstide üle.
Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda.
Kuninga viha on nagu noore lõvi möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal.
1. Korintose 1 Paulus, Kristuse Jeesuse apostliks kutsutud Jumala tahtmisel, ja vend Soostenes -
Korintoses olevale Jumala kogudusele, Kristuses Jeesuses pühitsetuile, kutsutud pühadele ning kõigile neile, kes kõigis paigus appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime, kes on nende ja meie Issand:
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses!
Te olete ju kõige poolest saanud rikkaks temas, igasuguses sõnas ja igasuguses mõistmises,
kuna tunnistus Kristusest on teis kinnitatud,
nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist.
Tema kinnitab teid ka lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.
Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.
Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast, et te kõik räägiksite ühtviisi ja et teie seas ei oleks lõhesid, vaid et te oleksite ühte liidetud samas meeles ja samas nõus.
Kuid Kloe pere, mu vennad, on mulle teie kohta teatanud, et teie seas on riidu.
Ma räägin sellest, et igaüks teist ütleb: „Mina olen Pauluse poolel!” või: „Mina olen Apollose poolel!” või: „Mina olen Keefase + Keefas on Peetruse arameakeelne nimi. Vt Jh 1:42 seletust. poolel!” või: „Mina olen Kristuse poolel!”
Kas Kristus on mitmeks jagatud?! Kas Paulus löödi risti teie eest? Või ristiti teid Pauluse nimesse?
Ma tänan Jumalat, et ma ei ole teie seast kedagi ristinud peale Krispuse ja Gaiuse,
nii et keegi ei saa öelda teid olevat ristitud minu nimesse.
Siiski ma ristisin ka Stefanase pere; kedagi muud ei tea ma olevat ristinud.
Sest Kristus ei läkitanud mind ristima, vaid evangeeliumi kuulutama, mitte aga inimliku tarkuse sõnadega, et Kristuse rist ei muutuks tühiseks.