Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 137 Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja ka nutsime, kui mõtlesime Siionile!Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled!
Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: "Laulge meile Siioni laule!"
Kuidas me võime laulda Jehoova laulu võõral pinnal?
Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
Jäägu mu keel kinni mu suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
Tuleta meelde, Jehoova, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi lastele, kes ütlesid: "Kiskuge maha, kiskuge aluseni maha, mis on temas!"
Paabeli tütar, sa laastamise laps! Õnnis see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud!
Õnnis see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut!
Taaniel 9 Ja kui ma alles rääkisin ja palvetasin ja tunnistasin oma pattu ja oma Iisraeli rahva pattu ja heitsin oma anumise Jehoova, oma Jumala palge ette mu Jumala püha mäe pärast,
kui ma alles palves rääkisin, siis tuli see mees, Gabriel, keda ma nägemuses varem olin näinud, kiiresti lennates mu juurde õhtuse ohvri ajal.
Ta tuli ja rääkis minuga ning ütles: "Taaniel, nüüd ma olen tulnud sind targaks tegema!
Su anumiste algul läks Sõna välja ja mina olen tulnud teatama, et sa oled armastusväärne! Seepärast pane tähele Sõna ja õpi mõistma nägemust!
Seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale ja su pühale linnale üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lepitamiseks, igavese õiguse toomiseks, nägemuse ja prohveti kinnitamiseks ja Kõigepühama võidmiseks!
Ja tea ning mõista: sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat - siis on see jälle üles ehitatud turgude ja vallikraavidega, kuigi aegade surve all. Ja aegade lõpus,
pärast kuutkümmend kaht aastanädalat, kaotatakse Võitu ja teda ei ole enam; linna ja pühamu hävitab ühe vürsti rahvas, kes tuleb; selle lõpp tuleb uputusega ja lõpuks on sõda: hävitus on määratud!
Paljude meelest ta ei hooli lepingust ühe aastanädala jooksul ja ta lõpetab pooleks aastanädalaks tapa- ja roaohvri; hävitaja tuleb koletise tiibadel, kuni määratud lõpp voolab üle hävitaja!"
Taaniel 10 Pärsia kuninga Koorese kolmandal aastal ilmutati Taanielile, kellele oli pandud nimeks Beltsassar, üks asi; ja see asi on tõsi ning tähendab suurt vaeva. Ta pani asja tähele ja õppis nägemust mõistma.
"Neil päevil olin mina, Taaniel, leinanud kolm nädalat aega.
Maiusrooga ma ei söönud ja liha ega viina ei tulnud mu suhu, ja ma ei võidnud ennast hoopiski mitte, seni kui kolme nädala päevad olid täis saanud.
Ja esimese kuu kahekümne neljandal päeval olin ma suure jõe, Hiddekeli kaldal.
Ja ma tõstsin oma silmad üles ning vaatasin, ja ennäe, seal oli üks mees, linased riided seljas ja niuded vöötatud Uufa kullaga!
Ta ihu oli nagu tarsisekivi ja ta pale paistis välguna, ta silmad olid nagu tulelondid, ta käsivarred ja jalad hiilgasid vase sarnaselt; ja ta sõnad kõlasid nagu rahvahulga karjumine!
Mina, Taaniel, nägin üksi seda nägemust, aga mehed, kes olid ühes minuga, seda nägemust ei näinud; ometi valdas neid suur hirm ja nad jooksid peitu.
Ma jäin üksi. Ja kui ma nägin seda suurt nägemust, siis ei olnud mul enam rammu, mu tore välimus muutus hirmsaks ja ma jäin jõuetuks.
Ja ma kuulsin tema sõnade kõla; ja kui ma tema sõnade kõla kuulsin, siis ma langesin raskes unes silmili maha, nägu vastu maad.
Ja vaata, üks käsi puudutas mind ja raputas mind tõusma põlvili ja käpukile!
Ja ta ütles mulle: "Taaniel, armas mees, pane tähele sõnu, mis ma sulle räägin, ja seisa seal, kus sa seisid, sest mind on nüüd läkitatud su juurde!" Ja kui ta minuga neid sõnu rääkis, seisin ma värisedes.
Ja ta ütles mulle: "Ära karda, Taaniel, sest esimesest päevast peale, kui sa andsid oma südame, et mõista ja olla alandlik oma Jumala ees, võeti su sõnu kuulda; ja ma olen tulnud su sõnade pärast.
Pärsia kuningriigi kaitseingel pani mulle vastu kakskümmend üks päeva; aga vaata, Miikael, üks peainglitest, tuli mulle appi ja ma jätsin tema sinna, Pärsia kuningate kaitseingli juurde
ja tulin sulle õpetama seda, mis rahvale juhtub viimseil päevil, sest on veelgi üks nägemus neiks päeviks!"
Ja kui ta minuga nõnda rääkis, lõin ma oma silmad maha ja vaikisin.
Ja vaata, nagu oleks üks inimkäsi puudutanud mu huuli; ja ma avasin suu ja rääkisin ning ütlesin sellele, kes seisis mu kohal: "Mu isand, nägemuse tõttu on mulle tulnud valud ja mul ei ole enam jõudu!
Ja kuidas võikski mu isanda seesugune sulane rääkida säärase isandaga? Sest nüüd ei ole mul enam jõudu ega ole mu sisse jäänud hingeõhku!"
Siis puudutas see inimesesarnane mind jälle ja kinnitas mind.
Ja ta ütles: "Ära karda, armas mees, rahu olgu sulle! Ole julge! Ole julge!" Ja kui ta minuga rääkis, siis ma tundsin ennast tugevana ja ütlesin: "Rääkigu mu isand, sest sa oled mind kinnitanud!"
Ja tema ütles: "Kas sa tead, mispärast ma su juurde olen tulnud? Aga nüüd ma lähen tagasi Pärsia kaitseingliga võitlema, ja kui ma temaga valmis saan, vaata, siis tuleb Kreeka kaitseingel!
Ometi tahan ma sulle teada anda, mis on kirjutatud tõeraamatusse! Ei ole ühtki, kes aitaks mind nende vastu kui ainult teie kaitseingel Miikael!
Taaniel 11 Ja ma seisin meedlase Daarjavese esimesel aastal temale toeks ning kaitseks.
1. Johannese 3 Sest see on sõnum, mida te algusest saadik olete kuulnud, et me peame üksteist armastama;
mitte nõnda, nagu Kain, kes oli tigedast ja tappis oma venna. Ja mispärast ta tappis tema? Sellepärast et tema teod olid kurjad ja tema venna teod õiged.
Ärge pange imeks, vennad, kui maailm teid vihkab!
Me teame, et oleme tulnud surmast elusse, sest me armastame vendi; kes venda ei armasta, see jääb surmasse.
Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks.
Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et tema oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest.
Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?
Lapsukesed, ärgem armastagem sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega!
Sellest me tunneme, et oleme tõe seest ja võime vaigistada tema ees oma südant,
et kui meie süda meid hukka mõistab, Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik.
Armsad, kui meie süda meid hukka ei mõista, on meil julgus Jumala ees,
ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on temale meelepärast.
Ja see on tema käsk, et me peame uskuma tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastama üksteist, nagu tema meile on käsu andnud.
Ja kes peab tema käske, see jääb temasse ja tema sellesse. Ja sellest me tunneme, et tema jääb meisse, sellest Vaimust, kelle ta meile on andnud.
1. Johannese 4 Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on välja läinud maailma.
Sellest te tunnetate Jumala Vaimu: iga vaim, kes tunnistab Jeesust Kristust lihas tulnud olevat, see on Jumalast.
Ja ükski vaim, kes ei tunnista seda Jeesust, ei ole Jumalast; ja see on kristusevastase vaim, kelle te olete kuulnud tulemas olevat ja nüüd juba on maailmas.
Teie, lapsukesed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud; sest suurem on see, kes on teie sees, kui see, kes on maailmas.
Nemad on maailmast; sellepärast nad räägivad maailmast ja maailm kuuleb neid.
Meie oleme Jumalast; kes tunneb Jumalat, võtab meid kuulda; kes ei ole Jumalast, ei võta meid kuulda. Sellest me tunneme tõe Vaimu ja eksituse vaimu.