Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 136 teda, kes lõikas Kõrkjamere kaheks, sest tema heldus kestab igavesti;ja laskis Iisraeli minna sealt läbi, sest tema heldus kestab igavesti,
ja raputas vaarao ja tema väe Kõrkjamerre, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes juhtis oma rahvast kõrbes, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes lõi surnuks vägevad kuningad, sest tema heldus kestab igavesti;
ja lõi maha suurtsugu kuningad, sest tema heldus kestab igavesti,
Siihoni, emorlaste kuninga, sest tema heldus kestab igavesti,
ja Oogi, Baasani kuninga, sest tema heldus kestab igavesti,
ja andis nende maa pärisosaks, sest tema heldus kestab igavesti,
pärisosaks oma sulasele Iisraelile, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes meid meelde tuletas meie alanduses, sest tema heldus kestab igavesti,
ja vabastas meid meie vaenlaste käest, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes annab kõigele lihale roa, sest tema heldus kestab igavesti!
Tänage taeva Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti!
Taaniel 7 Paabeli kuninga Belsassari esimesel aastal nägi Taaniel voodis olles und ja nägemusi peas. Siis ta kirjutas unenäo üles, tegi sisu kokkuvõtte.
Taaniel hakkas rääkima ja ütles: "Ma nägin oma nägemuses öösel, ja vaata, neli taeva tuult panid voogama suure mere!
Ja neli suurt metsalist tõusid merest, üksteisest erinevad.
Esimene oli nagu lõukoer, aga tal olid kotka tiivad; minu nähes katkuti talt tiivad ja ta tõsteti maast üles ning pandi jalgadele püsti nagu inimene, ja temale anti inimese süda.
Ja vaata, tema järel teine metsaline, karu sarnane; aga see pandi püsti ühe külje peale ja tal oli kolm küljeluud suus hammaste vahel; ja temale öeldi nõnda: "Tõuse, söö palju liha!"
Pärast seda ma nägin, ja vaata, üks teine, otsekui panter, ja tal oli seljas neli linnu tiiba; sel metsalisel oli neli pead ja temale anti valitsus.
Pärast seda ma nägin öisis nägemusis, ja vaata, seal oli neljas metsaline, kole ja kohutav ja väga tugev; tal olid suured raudhambad, ta sõi ja näris ning tallas ülejäägi jalgadega. Ja see oli erinev kõigist endisist metsalisist, ja tal oli kümme sarve.
Ma vaatlesin sarvi, ja vaata, veel üks pisuke sarv tõusis nende vahelt ja kolm endisist sarvist kisti selle eest välja; ja vaata, sellel sarvel olid silmad nagu inimese silmad, ja suu, mis suurustas!
Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja ta juuksed nagu puhas vill! Tema aujärjeks olid tuleleegid, selle rattaiks põlev tuli!
Tulejõgi voolas ja väljus temast! Tuhat korda tuhat teenisid teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees! Kohus võttis istet ja raamatud avati!
Ma vaatasin siis nende suurte sõnade kõla pärast, mis sarv rääkis? Kui ma vaatasin, siis tapeti metsaline ja ta keha hävitati ning heideti tulle põlema!
Ka teistelt metsalistelt võeti valitsus ära ja määrati kindlaks nende eluea aeg ja kestus!
Ja ma nägin öisis nägemusis, ja vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane! Ja ta saabus Elatanu juurde ning viidi tema ette.
Ja temale anti valitsus ja au ning kuningriik, ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda! Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku!
Minu, Taanieli vaim oli seetõttu murelik ja nägemused mu peas kohutasid mind.
Ma liginesin ühele seal seisjaist ja palusin temalt seletust kõigi nende asjade kohta; ja ta vastas mulle ning tegi nende asjade tähenduse mulle teatavaks:
"Need suured metsalised, keda on neli, on neli kuningat, kes tõusevad maa peal!
Aga Kõigekõrgema pühad saavad kuningriigi ja kuningriik jääb neile igaveseks - igavesest ajast igavesti!"
Siis ma tahtsin seletust neljanda metsalise kohta, kes oli teistsugune kui kõik muud, kes oli väga kohutav, kellel olid raudhambad ja vaskküüned, kes sõi, näris ja tallas ülejäägi jalgadega,
ja kümne sarve kohta ta peas ja selle teise kohta, mis tõusis, mille eest kolm maha langes, selle sarve kohta, millel olid silmad ja suurustav suu ja mis näis olevat suurem kui teised.
Kui ma vaatasin, siis seesama sarv sõdis pühadega ja võitis nad,
kuni Elatanu tuli ja kohus anti Kõigekõrgema pühade kätte ja jõudis aeg, millal pühad said kuningriigi endile!
Ta ütles nõnda: "Neljas metsaline on neljas kuningriik maa peal, kõigist kuningriikidest erinev, see sööb kogu maa ja tallab ning purustab selle!
Ja need kümme sarve: sellest kuningriigist tõuseb kümme kuningat, ja veel üks tõuseb pärast neid; aga see on teistsugune kui eelmised ja ta alandab kolm kuningat.
Ja ta kõneleb sõnu Kõigekõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühi! Ja ta püüab muuta aegu ja seadust, ja need antakse tema kätte ajaks, aegadeks ja pooleks ajaks!
Siis kohus võtab istet ja temalt võetakse ära valitsus ja ta hävitatakse ning hukatakse lõplikult!
Ja kuningriik ning valitsus, ja võim kuningriikide üle kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale! Tema kuningriik on igavene kuningriik ja kõik valitsused peavad teda teenima ning temale alistuma!"
Siin lõpeb jutustus. Mind, Taanieli, kohutasid mu mõtted väga ja mu näojume kahvatas, aga selle asja ma pidasin meeles.
Taaniel 8 Kuningas Belsassari valitsuse kolmandal aastal ilmutati mulle, Taanielile, nägemus peale selle, mis mulle varem oli ilmutatud.
Kui ma nägemuses nägin, siis ma olin, kui ma vaatasin, Suusa palees Eelami maakonnas; ja ma nägin selles nägemuses, et ma olin Uulai jõe ääres.
Ja ma tõstsin oma silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, üks jäär seisis teispool jõge ja tal oli kaks sarve; ja sarved olid kõrged, aga üks oli teisest kõrgem, ja kõrgem tõusis viimasena.
Ma nägin jäära kaevlevat lääne ja põhja ja lõuna poole, ja ükski loom ei suutnud temale vastu seista ega olnud tema käest päästjat; ta tegi, nagu temale meeldis, ja ta suurustas.
Siis ma panin tähele, ja vaata, üks sikk tuli lääne poolt üle kogu maa, ilma et ta oleks puudutanud maad; ja sikul oli silmade vahel väljapaistev sarv.
Ja ta tuli kahe sarvega jäära juurde, keda ma olin näinud seisvat teisel pool jõge, ja jooksis sellele kallale oma jõulises vihas.
Ja ma nägin teda jõudvat jäära juurde; siis ta märatses selle vastu ja puskis jäära ning murdis selle mõlemad sarved; ja jääral ei olnud jõudu temale vastu seista, vaid too paiskas ta maha ja tallas teda; ja ei olnud kedagi, kes oleks päästnud jäära tema käest.
Ja sikk suurustas üpris väga, aga kui ta oli vägevuse tipul, murdus suur sarv ja selle asemele kasvas neli väljapaistvat sarve taeva nelja tuule poole.
Ja ühest neist puhkes veel üks pisuke sarv ja see kasvas väga suureks lõuna ja ida ja ilusa maa suunas!
Ta kasvas suureks kuni taeva väeni ja paiskas maha mõned sellest väest ja tähtedest ning tallas neid!
Ja ta tõstis ennast kuni selle väe vürstini; sellelt võeti ära alaline ohver ja ta pühamu paik tõugati ümber!
Ja alalise ohvri asemele anti üleastumine; ta paiskas tõe maha, ja mida ta tegi, läks tal korda!
Siis ma kuulsin üht püha kõnelevat, ja teine püha küsis kõnelejalt: "Kui kaua kestab see nägemus alalisest ohvrist ja hukutavast üleastumisest, pühamu ja väe tallata-andmisest?"
Ja ta ütles mulle: "Kaks tuhat kolmsada õhtut-hommikut! Siis saab pühamu taas oma õiguse!"
1. Johannese 2 Ma kirjutan teile, lapsukesed, sest teie patud on andeks antud tema nime pärast.
Ma kirjutan teile, isad, sest te olete ära tundnud tema, kes on algusest. Ma kirjutan teile, noored mehed, sest te olete ära võitnud tigeda.
Ma olen kirjutanud teile, lapsukesed, sest te olete ära tundnud Isa. Ma olen kirjutanud teile, isad, sest te olete ära tundnud tema, kes on algusest. Ma olen kirjutanud teile, noored mehed, sest te olete tugevad ja Jumala sõna püsib teie sees ja et te olete ära võitnud tigeda.
Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees.
Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast.
Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.
Lapsukesed, nüüd on viimne aeg! Ja nagu te olete kuulnud, et kristusevastane tuleb, nõnda ongi nüüd ilmunud palju kristusevastaseid; siit me tunneme, et käes on viimne aeg.
Meist nad on lähtunud, kuid nad ei olnud meist; sest kui nad oleksid olnud meist, siis nad oleksid jäänud meie juurde. Ent nad läksid ära, et saaks ilmsiks, et kõik ei ole meist.
Teil on võidmine Pühalt ja teil kõigil on teadmine.
Mina ei ole teile kirjutanud sellepärast et te ei tea tõde, vaid et te seda teate ja et ühtki valet ei tule tõe seest.
Kes on valelik kui mitte see, kes salgab, et Jeesus on Kristus? See on kristusevastane, kes salgab Isa ja Poega.
Igaüks, kes salgab Poja, sel ei ole ka Isa. Kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa.
Mida te olete algusest saadik kuulnud, see püsigu teis. Kui teis püsib see, mida te algusest saadik olete kuulnud, siis teiegi püsite Pojas ja Isas.
Ja see on tõotus, mille tema meile on tõotanud: igavene elu.
Seda ma olen teile kirjutanud neist, kes teid eksitavad.
Ja teie - see võidmine, mille te olete saanud temalt, jääb ju teisse ja teil ei ole vajadust, et keegi teid õpetaks; vaid nagu tema võidmine teid kõiges õpetab, nõnda on see tõsi ega ole vale; ja nõnda nagu see teid on õpetanud, nõnda püsige temas.