Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 136 Tänage Jehoovat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!Tänage jumalate Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti!
Tänage isandate Isandat, sest tema heldus kestab igavesti:
teda, kes üksi teeb suuri imetegusid, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes arusaamisega on teinud taevad, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes on tagunud laiaks maa üle vee, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes on teinud suured valgused, sest tema heldus kestab igavesti;
- päikese pannud valitsema päevaajal, sest tema heldus kestab igavesti;
- kuu ja tähed valitsema öösel, sest tema heldus kestab igavesti;
teda, kes lõi surnuks Egiptuse esmasündinud, sest tema heldus kestab igavesti;
ja tõi Iisraeli nende keskelt välja, sest tema heldus kestab igavesti;
vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega, sest tema heldus kestab igavesti;
Taaniel 5 Siis kostis Taaniel ja ütles kuninga ees: "Su annid jäägu sulle enesele ja oma kingitused anna mõnele teisele. Aga kirja ma loen kuningale ja teen selle tähenduse temale teatavaks!
Sina, kuningas! Kõigekõrgem Jumal oli andnud su isale Nebukadnetsarile kuningriigi ja võimu, au ja hiilguse.
Võimu pärast, mille ta temale oli andnud, värisesid ja kartsid tema ees kõik rahvad, suguvõsad ja keeled. Tema tappis, keda tahtis, ja jättis ellu, keda tahtis; ta ülendas, keda tahtis, ja alandas, keda tahtis.
Aga kui ta süda suurustas ja ta vaim paadus ülemeelseks käitumiseks, siis tõugati ta oma kuninglikult aujärjelt ja ta au võeti temalt ära.
Ta aeti ära inimlaste hulgast ja ta süda muutus looma südame sarnaseks; tema eluase oli metseeslite juures ja temale anti rohtu süüa nagu härgadele ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta mõistis, et Kõigekõrgem Jumal valitseb inimeste kuningriiki ja tõstab selle üle, keda tema tahab.
Aga sina, tema poeg Belsassar, ei ole alandanud oma südant, kuigi sa teadsid kõike seda,
vaid oled tõusnud taeva Issanda vastu: tema koja riistad on toodud su ette, ja sina ja su suurnikud, su naised ja su liignaised olete joonud nende seest viina; sa oled ülistanud hõbe-, kuld-, vask-, raud-, puu-, ja kivijumalaid, kes ei näe, ei kuule ega mõista! Aga seda Jumalat, kelle käes on su hing ja kelle omad on kõik su teed, sa ei ole austanud!
Sellepärast on tema poolt läkitatud see käsi ja kirjutatud see kiri!
Ja see on see kirjutatud kiri: Menee, menee, tekeel, ufarsiin!
Sõnade tähendus on niisugune: menee - Jumal on ära lugenud su kuningriigi päevad ja on teinud sellele lõpu!
Tekeel - sind on vaekaussidega vaetud ja leitud kerge olevat!
Ufarsiin - ja su kuningriik on tükeldatud ning antud meedlastele ja pärslastele!"
Siis Belsassar andis käsu ja Taaniel riietati purpurisse, temale pandi kuldkee kaela ja temast kuulutati, et ta hakkab kuningriigis valitsema kolmandana.
Selsamal ööl tapeti Belsassar, Kaldea kuningas!
Taaniel 6 Ja meedlane Daarjaves sai kuningriigi enesele, kui ta oli kuuskümmend kaks aastat vana.
Daarjaves arvas heaks seada kuningriigi üle sada kakskümmend asehaldurit, et neid oleks kogu kuningriigis,
ja nende üle kolm ametikandjat, kellest üks oli Taaniel, kellele need asehaldurid pidid aru andma, et kuningale ei sünniks kahju.
Siis oli see Taaniel silmapaistvam kui teised ametikandjad ja asehaldurid, sellepärast et temas oli eriline vaim; ja kuningas kavatses tema tõsta üle kogu kuningriigi.
Siis need ametikandjad ja asehaldurid otsisid ettekäänet Taanielile kuningriigivastase süü leidmiseks; aga nad ei suutnud leida ühtki ettekäänet ega midagi halba, sellepärast et ta oli ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud.
Siis ütlesid need mehed: "Me ei leia selle Taanieli vastu ühtki ettekäänet, kui me seda ei leia ühenduses tema Jumala seadusega."
Siis need ametikandjad ja asehaldurid tormasid kuninga juurde ja ütlesid temale nõnda: "Kuningas Daarjaves elagu igavesti!
Kõik kuningriigi ametikandjad, maavalitsejad ja asehaldurid, nõunikud ja maavanemad on pidanud nõu, et kuningas annaks korralduse ja jõustaks keelu, et igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõukoerte auku!
Nüüd, kuningas, avalda keeld ja kirjuta kiri, mida meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse tõttu ei tohi tühistada!"
Seepeale kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu.
Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis ta läks oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud.
Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees.
Selle järele nad astusid kuninga ette ja küsisid kuninga keelu kohta: "Kas sa pole mitte kirjutanud keelu, et iga inimene, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõukoerte auku?" Kuningas kostis ja ütles: "Asi on kindel meedlaste ja pärslaste muutmatu seaduse järgi!"
Siis nad kostsid ja ütlesid kuninga ees: "Taaniel, kes on Juuda vangide seltsist, ei hooli sinust, kuningas, ega keelust, mille sa oled kirjutanud, vaid ta palvetab kolm korda päevas oma palvet!"
Kui kuningas seda kuulis, siis oli see temale väga ebameeldiv ja ta oli mures Taanieli pärast, kuidas teda päästa; ja ta nägi vaeva tema päästmiseks kuni päikeseloojakuni.
Siis need mehed tormasid kuninga juurde ja ütlesid kuningale: "Tea, kuningas, et meedlaste ja pärslaste seaduseks on, et ühtki kuninga antud keeldu või korraldust ei tohi muuta?"
Siis kuningas andis käsu ja Taaniel toodi ning visati lõukoerte auku. Kuningas rääkis ja ütles Taanielile: "Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!"
Siis toodi üks kivi ja pandi augu suule, ja kuningas pitseeris selle oma pitserisõrmusega ja oma suurnike pitserisõrmustega, et Taanieli asjas ei oleks muutust.
Siis läks kuningas oma paleesse ja veetis öö paastudes ega lasknud mänguriistu enese ette tuua, ja tal ei olnud und.
Koiduajal, kui valgeks oli läinud, kuningas tõusis ja läks kiiresti lõukoerte augu juurde.
Ja kui ta jõudis augu juurde, kus Taaniel oli, ta hüüdis kurva häälega; ja kuningas rääkis ning ütles Taanielile: "Taaniel, elava Jumala sulane! Kas su Jumal, keda sa lakkamata oled teeninud, on suutnud sind päästa lõukoerte küüsist?"
Siis Taaniel kõneles kuningaga: "Kuningas elagu igavesti!
Minu Jumal läkitas oma ingli ja sulges lõukoerte suud, ja need ei teinud mulle kurja, sellepärast et mind leiti olevat tema ees süütu; ja nõnda ei ole ma ka sinu ees, kuningas, kurja teinud!"
Siis oli kuningas tema pärast väga rõõmus ja käskis Taanieli august välja tuua; ja Taaniel toodi august välja ning tema küljes ei leitud ühtki viga, sellepärast et ta oli uskunud oma Jumalasse.
Ja kuningas käskis tuua need mehed, kes olid Taanieli süüdistanud, ja visata lõukoerte auku, nemad, nende lapsed ja naised; ja nad ei olnud veel jõudnud augu põhja, kui lõukoerad said nende üle võimuse ja murdsid kõik nende kondid.
Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal: "Teie rahu olgu suur!
Minu poolt on antud käsk, et kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb väriseda ja karta Taanieli Jumala ees! Sest tema on elav Jumal ja püsib igavesti! Tema kuningriik ei hukku ja tema valitsus ei lõpe!
Tema päästab ja vabastab, tema teeb tunnustähti ja imesid taevas ja maa peal, tema, kes päästis Taanieli lõukoerte küüsist!"
1. Johannese 1 Mis algusest oli, mis me oleme kuulnud, mis me oma silmaga oleme näinud, mida me oleme vaadelnud ja mida meie käed on katsunud, seda me räägime elu Sõnast
- ja elu ilmus, ja me oleme näinud ja tunnistame ja kuulutame teile seda igavest elu, mis oli Isa juures ja ilmus meile -
mida me oleme näinud ja kuulnud, seda me kuulutame teile, et teilgi oleks osadus meiega. Ja meie osadus on Isaga ja tema Pojaga, Jeesuse Kristusega.
Ja seda me kirjutame teile, et meie rõõm oleks täielik.
Ja see on kuulutus, mille me oleme kuulnud temalt ja kuulutame teile, et Jumal on valgus ja temas ei ole mingit pimedust.
Kui me ütleme, et meil on osadus temaga, aga käime pimeduses, siis me valetame ega tee tõtt.
Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus üksteisega, ja Jeesuse Kristuse, tema Poja veri puhastab meid kõigest patust.
Kui me ütleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees.
Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust.
Kui me ütleme, et me pole pattu teinud, siis me teeme tema valelikuks ja tema sõna ei ole meie sees.
1. Johannese 2 Minu lapsukesed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige.
Ja tema on lepitus meie pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest.
Ja sellest me tunneme, et me oleme tema ära tundnud, et me peame tema käske.
Kes ütleb: "Mina tunnen teda", ega pea tema käske, see on valelik ja tõde ei ole tema sees.
Aga kes peab tema sõna, selles on tõesti Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me oleme tema sees.
Kes ütleb enese tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu nagu tema elas.
Armsad, ma ei kirjuta teile uut käsku, vaid vana käsku, mis teil on olnud algusest; see vana käsk on sõna, mida te olete kuulnud.
Taas ma kirjutan teile uue käsu, mis on tõsi tema sees ja teie sees, sest pimedus möödub ja tõeline valgus juba paistab.
Kes ütleb enese valguses olevat, aga vihkab oma venda, see on pimeduses siitsaadik.
Kes oma venda armastab, see püsib valguses ja temas ei ole pahandust.
Aga kes oma venda vihkab, see on pimeduses ja käib pimeduses ega tea, kuhu ta läheb, sest pimedus on teinud ta silmad pimedaks.
Ma kirjutan teile, lapsukesed, sest teie patud on andeks antud tema nime pärast.
Ma kirjutan teile, isad, sest te olete ära tundnud tema, kes on algusest. Ma kirjutan teile, noored mehed, sest te olete ära võitnud tigeda.
Ma olen kirjutanud teile, lapsukesed, sest te olete ära tundnud Isa. Ma olen kirjutanud teile, isad, sest te olete ära tundnud tema, kes on algusest. Ma olen kirjutanud teile, noored mehed, sest te olete tugevad ja Jumala sõna püsib teie sees ja et te olete ära võitnud tigeda.
Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees.
Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast.
Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.
Lapsukesed, nüüd on viimne aeg! Ja nagu te olete kuulnud, et kristusevastane tuleb, nõnda ongi nüüd ilmunud palju kristusevastaseid; siit me tunneme, et käes on viimne aeg.
Meist nad on lähtunud, kuid nad ei olnud meist; sest kui nad oleksid olnud meist, siis nad oleksid jäänud meie juurde. Ent nad läksid ära, et saaks ilmsiks, et kõik ei ole meist.
Teil on võidmine Pühalt ja teil kõigil on teadmine.
Mina ei ole teile kirjutanud sellepärast et te ei tea tõde, vaid et te seda teate ja et ühtki valet ei tule tõe seest.
Kes on valelik kui mitte see, kes salgab, et Jeesus on Kristus? See on kristusevastane, kes salgab Isa ja Poega.
Igaüks, kes salgab Poja, sel ei ole ka Isa. Kes tunnistab Poega, sellel on ka Isa.
Mida te olete algusest saadik kuulnud, see püsigu teis. Kui teis püsib see, mida te algusest saadik olete kuulnud, siis teiegi püsite Pojas ja Isas.
Ja see on tõotus, mille tema meile on tõotanud: igavene elu.
Seda ma olen teile kirjutanud neist, kes teid eksitavad.
Ja teie - see võidmine, mille te olete saanud temalt, jääb ju teisse ja teil ei ole vajadust, et keegi teid õpetaks; vaid nagu tema võidmine teid kõiges õpetab, nõnda on see tõsi ega ole vale; ja nõnda nagu see teid on õpetanud, nõnda püsige temas.
Ja nüüd, lapsukesed, jääge temasse, et kui ta ilmub, meil oleks julgus ja mitte häbi tema ees, kui ta tuleb.
Kui te teate, et ta on õige, siis te mõistate, et igaüks, kes teeb õigust, on temast sündinud.