Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 135 Jehoova, su nimi püsib igavesti, Jehoova, su mälestus põlvest põlve!Sest Jehoova mõistab kohut oma rahvale ja halastab oma sulaste peale!
Paganate ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö!
Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe!
Kõrvad neil on, aga nad ei pane tähele; ei ole ka hingeõhku nende suus!
Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad!
Iisraeli sugu, tänage Jehoovat! Aaroni sugu, tänage Jehoovat!
Leevi sugu, tänage Jehoovat! Teie, kes kardate Jehoovat, tänage Jehoovat!
Olgu tänatud Jehoova Siionist, tema, kes elab Jeruusalemmas! Halleluuja!
Taaniel 4 see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu valitsus maailma ääreni!
Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja ütlevat: "Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja ühes välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse aega on temast üle käinud,"
selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis tabab mu isandat kuningat, on see:
sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab!
Ja et kästi puu juur alles jätta, see tähendab: su kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas valitseb!
Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu: vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma ülekohtutegudest, halastades viletsate peale, et su õnn võiks kesta!"
Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli kuningliku palee katusel,
kuningas hakkas rääkima ja ütles: "Eks see ole see suur Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?"
Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast langes hääl: "Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: sinult võetakse kuningriik,
sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on välja loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab!"
Selsamal silmapilgul sai see sõna tõeks Nebukadnetsari kohta ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküüned.
"Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar, tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik püsib põlvest põlve!
Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, ja tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: "Mis sa teed?"
Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja mulle anti veelgi suurem võim!
Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses!"
Taaniel 5 Kuningas Belsassar tegi suure peo oma tuhandele suurnikule ja jõi viina selle tuhande ees.
Viina mõjul käskis Belsassar tuua kuld- ja hõberiistad, mis tema isa Nebukadnetsar Jeruusalemma templist oli toonud, et kuningas ja tema suurnikud, tema naised ja liignaised, saaksid neist juua.
Siis toodi need kuldriistad, mis olid toodud templist, Jumala kojast Jeruusalemmast, ja kuningas ning tema suurnikud, tema naised ja liignaised jõid nende seest.
Nad jõid viina ja ülistasid kuld-, hõbe-, vask-, raud-, puu- ja kivijumalaid.
Selsamal tunnil ilmusid inimkäe sõrmed ja kirjutasid kuninga palee lubjatud seinale, küünlajala kohale, ja kuningas nägi kirjutavat kätt.
Siis kahvatas kuninga näojume ja ta mõtted kohutasid teda; ta niudeliigesed lõdisesid ja ta põlved peksid teineteise vastu!
Kuningas hüüdis valjusti, et toodaks nõiad, Kaldea targad ja täheteadlased. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Paabeli tarkadele: "Kes iganes seda kirja oskab lugeda ja seletab mulle selle tähenduse, see riietatakse purpurisse, temale pannakse kuldkee kaela ja ta saab kolmandaks valitsejaks kuningriigis!"
Siis tulid kõik targad, aga need ei osanud kirja lugeda ega selle seletust kuningale teatavaks teha.
Siis kohkus kuningas Belsassar väga ja ta näojume kahvatas, ja ta suurnikud sattusid segadusse.
Kuninga ja tema suurnike sõnade peale tuli kuninga ema pidusaali. Kuninga ema hakkas rääkima ja ütles: "Kuningas elagu igavesti! Ärgu kohutagu sind su mõtted ja ärgu kahvatagu su näojume!
Sinu kuningriigis on mees, kelles on pühade jumalate vaim" Su isa päevil leidus temal arusaamist, taipu ja tarkust, otsekui jumalate tarkust, ja kuningas Nebukadnetsar, su isa, tõstis tema ennustajate, nõidade, Kaldea tarkade ja täheteadlaste ülemaks - kuningas, su isa -
sellepärast et temas, Taanielis, kellele kuningas oli pannud nimeks Beltsassar, leidus eriline vaim ja temal oli mõistust ning taipu unenägude seletamiseks, mõistatuste lahendamiseks ja sõlmede harutamiseks. Kutsutagu nüüd Taaniel, küll tema annab tähenduse teada!"
Siis toodi Taaniel kuninga ette. Kuningas hakkas rääkima ja ütles Taanielile: "Kas sina oled Taaniel, Juuda vangide seltsist, keda kuningas, mu isa, Juudast tõi?
Ma olen sinust kuulnud, et sinus on jumalate vaim, ja et sinul leidub arusaamist ja taipu ning erilist tarkust.
Ja nüüd on mu ette toodud targad ja nõiad seda kirja lugema ning selle tähendust mulle teatavaks tegema, aga nad ei ole suutnud sellele asjale seletust anda.
Sinust ma olen aga kuulnud, et sina suudad seletusi anda ja sõlmi harutada. Kui sa nüüd suudad kirja lugeda ja selle tähenduse mulle teatavaks teha, siis riietatakse sind purpurisse, sulle pannakse kuldkee kaela ja sa saad kolmandaks valitsejaks kuningriigis!"
2. Peetruse 3 See on, armsad, juba teine kiri, mille ma teile kirjutan, ja mõlematega ma hoian oma meeldetuletamisega ärkvel teie puhast meelt,
et te meenutaksite neid sõnu, mis pühad prohvetid enne on rääkinud, ja Issanda ning Õnnistegija käsku, mille on andnud teie apostlid.
Seda teadke kõigepealt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi
ning ütlevad: "Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!"
Sest neil, kes seda tahavad, on teadmata, et taevad olid vanasti olemas ja maa koosnes veest ja vee läbi Jumala sõna väe tõttu
ja et nende läbi tookordne maailm hukkus veeuputuses.
Ent praegused taevad ja maa säilitatakse sama sõna läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.
Aga see üks asi ärgu olgu teile, armsad, teadmata, et üks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev!
Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!
Aga Issanda päev tuleb otsekui varas öösel, mil taevad raginal hukkuvad ja maailma algained tules laostuvad ja ilmamaad ja kõiki seal tehtud töid ei leidu enam.
Kui see nüüd kõik nõnda laostub, missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses,
oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut, mille pärast taevad süüdatult laostuvad ja maailma algained kuumuses ära sulavad?
Aga meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!
Sellepärast, armsad, seda oodates püüdke, et ta teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus;
ja meie Issanda pikka meelt arvake õndsuseks, nõnda nagu ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda,
nagu ka kõigis kirjades, milles ta räägib neist asjust, kus on raske aru saada mõnest asjast, mida õppimatud ja kinnitamatud inimesed nagu muidki kirju väänavad iseeneste hukatuseks.
Et teie nüüd, armsad, seda ette ära teate, siis hoiduge sellest, et üleannetute eksitused teid ei kisuks ühtlasi kaasa eksitusse ning te ei langeks ära oma kindlalt aluselt.
Aga kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses. Temale olgu austus nii nüüd kui igaviku päevil!