Eestikeelne Piibel 1968
Õpetussõnad 29 Kes noomimisest hoolimata jääb kangekaelseks, murtakse äkitselt ja paranemist ei ole!Õigete rohkusest rahvas rõõmutseb, aga õela valitsedes rahvas ägab!
Tarkuse armastaja rõõmustab oma isa, aga kes hooradega seltsib, raiskab varanduse!
Kuningas kindlustab maad õiguse abil, aga saamamees rüüstab seda!
Mees, kes oma ligimese vastu on libekeelne, laotab tema jalgadele võrgu!
Kurja inimese sammud püütakse kinni, aga õige hõiskab ja rõõmutseb!
Õiglane tunneb viletsate kohtuasja, aga õel ei taha sellest aru saada!
Pilkajad kihutavad linna mässama, aga targad vaigistavad viha!
Kui tark mees rumalaga kohut käib, siis too kas vihastub või naerab, aga rahu ei saa!
Taaniel 3 Siis käskis Nebukadnetsar, vihas ja raevus, tuua Sadraki, Meesaki ja Abednego; ja need mehed toodi kuninga ette.
Nebukadnetsar hakkas rääkima ja ütles neile: "Kas see on tõsi, Sadrak, Meesak ja Abednego, et teie ei teeni mu jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille ma olen lasknud püstitada?
Kui te nüüd olete valmis, otsekohe kui te kuulete sarvede, vilede, kannelde, harfide, naablite, torupillide ja igasugu mänguriistade häält, maha heitma ja kummardama kuju, mille ma olen lasknud valmistada, siis on see hea; aga kui te ei kummarda, siis heidetakse teid silmapilkselt tulisesse ahju! Ja kes oleks see jumal, kes teid päästaks minu käest!"
Sadrak, Meesak ja Abednego kostsid ning ütlesid kuningale: "Nebukadnetsar! Selle peale pole meil tarvis sulle vastata sõnagi!
Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas!
Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada!"
Siis Nebukadnetsar täitus vihaga ja ta näojume muutus Sadraki, Meesaki ja Abednego pärast; ta kostis ja käskis ahju kütta seitse korda enam kui oli viisiks kütta.
Ja ta käskis mõningaid tugevaid mehi oma sõjaväest siduda Sadraki, Meesaki ja Abednego, et heita need tulisesse ahju.
Siis seoti need mehed oma kuubede, pükste, mütside ja muu riietusega tükkis ning heideti tulisesse ahju.
Et kuninga käsk oli vali ja ahi oli ülemäära köetud, siis tappis tuleleek need mehed, kes Sadraki, Meesaki ja Abednego sinna viisid.
Aga need kolm meest, Sadrak, Meesak ja Abednego, langesid seotuina tulisesse ahju.
Siis kuningas Nebukadnetsar ehmus ja tõusis kähku üles, kostis ja ütles oma nõuandjaile: "Kas me ei heitnud kolm seotud meest tulle?" Nad kostsid ja ütlesid kuningale: "Tõepoolest, kuningas!"
Tema kostis ja ütles: "Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja neil pole midagi viga, neljas aga on välimuselt jumalate poja samane!"
Siis Nebukadnetsar läks tulise ahju ukse juurde, hakkas rääkima ja ütles: "Sadrak, Meesak ja Abednego, kõrgeima Jumala sulased, astuge välja ja tulge siia!" Siis tulid Sadrak, Meesak ja Abednego tulest välja.
Ja asehaldurid, ülemad ja maavalitsejad ja kuninga nõuandjad kogunesid ning nägid, et tuli ei olnud saanud võimust nende meeste kehade üle; neil ei olnud juuksed peas kõrbenud, nende kuued ei olnud muutnud värvi ja neile ei olnud külge hakanud kõrbelõhna.
Nebukadnetsar kostis ja ütles: "Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes läkitas oma ingli ja päästis oma sulased, kes lootsid tema peale ja astusid üle kuninga käsust, kes andsid pigemini oma ihud kui et teenida ja kummardada mõnd muud jumalat peale nende oma Jumala!
Nüüd antakse minu poolt käsk, et igaüks, olgu mis tahes rahvast, suguvõsast ja keelest, kes kõneleb häbematult Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumala kohta, raiutakse tükkideks ja tema koda tehakse rusuhunnikuks, sest ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa!"
Siis kuningas andis hea põlve Sadrakile, Meesakile ja Abednegole Paabeli linnas.
Taaniel 4 Mina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma palees.
Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodis-oleku kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu.
Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need seletaksid mulle unenäo tähenduse.
Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea targad ja täheteadlased, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud mulle seletada selle tähendust.
Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar minu jumala nime järgi, ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma rääkisin temale unenäo:
Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust! Siin on mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!
Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli suur!
Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani ja seda oli näha kogu maa ääreni.
Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.
Ma nägin oma pea nägemusis, mis mul voodis olles olid, ja vaata, püha ingel astus taevast alla!
Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: "Raiuge puu maha ja laasige ta oksad, rabage temalt lehed ja puistake vili laiali, siis põgenevad loomad ta alt ja linnud okstelt!
Aga tema juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; teda kastetagu taeva kastega ja ühes loomadega olgu tal osa maa rohust.
Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja seitse aega käigu temast üle.
See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast, selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle, annab selle kellele ta tahab, ja tõstab selle üle kõige alama inimese!"
Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina, Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi tarkadest ei suuda mulle teatavaks teha selle tähendust. Sina aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim!"
Taaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis üheks silmapilguks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja ütles: "Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind ehmatagu!" Beltsassar kostis ja ütles: "Mu isand! Unenägu tabagu su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!
Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,
millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel asusid taeva linnud -
2. Peetruse 2 Aga valeprohveteidki tõusis rahva seas, nõnda nagu teiegi seas saab olema lahkõpetajaid, kes salamahti toovad sisse hukutavaid valeõpetusi, salgavad ära peremehegi, kes nad on ostnud, ja tõmbavad eneste peale äkilise hukatuse.
Ja paljud järgivad nende lodevat elu, kelle pärast pilgatakse tõe teed;
ja ahnuses kasutavad nad teid petlike sõnadega. Nende kohus on juba ammu valvas ja nende hukatus ei tuku.
Sest kui Jumal ei säästnud ingleidki, kes pattu tegid, vaid tõukas nad põrgupimeduse soppidesse säilitatavaiks kohtu jaoks,
ja kui ta ei säästnud muistset maailma, vaid varjas ainult õigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi, kui ta laskis tulla veeuputuse jumalatute maailma peale;
ja mõistis ka hukka Soodoma ja Gomorra linnad, põletades need tuhaks ja pannes hirmu täheks neile, kes tulevikus on jumalatud,
ja päästis Loti, kes oli õige ja keda üleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega -
sest elades nende keskel see õige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ülekohtusi tegusid -
nii Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ülekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda,
iseäranis aga neid, kes liha järgi elavad roppudes himudes ja põlgavad Issanda valitsust. Need on jultunud, iseennast täis, ei karda pilgata aukandjaid vaime,
kuna inglidki, kuigi nad küll võimuselt ja väelt on suuremad, ühtki pilkavat otsust ei lausu nende kohta Issanda ees.
Ent need on nagu mõistmatud loomad, kes on oma loomu poolest sündinud püütavaiks ja hukutavaiks; nad pilkavad seda, mida nad ei tea, ja hukkuvad ka oma hukus,
saades kätte ülekohtu palga; nad peavad lõbuks igapäevast laiutamist; nad on ebapuhtuse ja häbi laigud, kes oma pettuste varal lõbutsevad, kui nad pidutsevad ühes teiega;
nende silmad õhkuvad abielurikkumisest ja nende iha ei lakka; nemad ahvatlevad kinnitamatuid hingi, neil on ahnusega vilunud süda, nad on needuse lapsed!
Nad on hüljanud otsese tee, nad on ära eksinud, käies Bileami, Beori poja teed, kellele ülekohtu palk oli armas,
aga kes oma üleastumise pärast sai karistada: keeletu koormakandja loom rääkis inimese häälega ja takistas prohveti jõledust.
Need on ilma veeta lätted, marutuulest aetavad udupilved, kellele on varutud pilkane pimedus.
Sest rääkides tühje ülerinna sõnu, ahvatlevad nad lodevate lihahimudega neid, kes vaevalt olid pääsenud pakku eksiteel käijate seast;
nad tõotavad neile vabadust, olles ise kaduvuse orjad, sest kelle võidetud keegi on, selle ori ta on.
Sest kui nad Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse tunnetuse läbi pääsesid pakku maailma ebapuhtusest, kuid jälle segunevad sellega ja jäävad alla, siis on nende viimne lugu saanud pahemaks kui esimene.
Sest neil oleks parem, et õiguse tee oleks jäänud neile tundmatuks, kui seda tundes ära pöörduda käsust, mis neile on antud.
Neile on tulnud kätte, mis tõeline vanasõna ütleb: "Koer pöördub tagasi oma okse juurde" ja "pestud emis läheb porisse püherdama!"