Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 140 Laulujuhatajale: Taaveti laul.Tõmba mind ära, Jehoova, kurjade inimeste käest, varja mind vägivaldsete meeste eest,
kes mõtlevad kurja oma südames ja iga päev õhutavad võitlusi!
Nemad ihuvad oma keelt nagu madu; rästiku mürk on nende huulte all! Sela.
Hoia mind, Jehoova, õela käte eest, varja mind vägivaldsete meeste eest, kes mõtlevad mu samme kukutada!
Sakarja 9 Ennustus: "Jehoova sõna on Hadrakimaal ja tema hingamispaik on Damaskus, sest Süüria linnad kuuluvad Jehoovale, nagu kõik Iisraeli suguharudki,
ka Hamat, mis on selle piiril, Tüüros ja Siidon, kuigi need on väga targad!
Tüüros on enesele ehitanud kaitsevalli, ta on kuhjanud kokku hõbedat nagu põrmu ja kulda nagu tänavapori!
Vaata, Issand teeb ta vaeseks, paiskab ta müüri merre ja ta ise hävib tules!
Askelon näeb seda ja kardab, ka Assa, ja väriseb väga; samuti Ekron, sest ta lootus muutub häbiks! Assast hukkub kuningas ja Askelonis ei elata enam!
Asdodis hakkavad elama värdjad ja ma kaotan vilistide kõrkuse!
Ma kõrvaldan ta suust vere ja ta hammaste vahelt jäledused: temastki jääb jääk meie Jumalale, temastki saab nagu üks Juuda tuhatkond ja Ekron on võrreldav jebuuslastega!
Ma löön leeri üles oma koja kaitseks, minejate ja tulijate pärast, et rõhuja ei tuleks enam neile kallale, sest nüüd ma olen seda näinud oma silmaga!
Ole üpris väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas!
Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja Jeruusalemmast hobused, sõjaammudki hävitatakse! Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni!
Ja sulle: Sinu lepinguvere pärast ma vabastan su vangid august, kus pole vett!
Pöörduge tagasi hulganisti, lootusrikkad vangid, ma kuulutan ka täna: ma tasun sulle kahekordselt!
Sest ma vinnastan enesele Juuda nagu ammu, panen Efraimi nooleks peale! Ja ma õhutan su pojad, Siion, sinu poegade kallale, Jaavan! Ma teen sind kangelase mõõga sarnaseks!
Siis ilmub Jehoova nende kohale ja tema nool väljub nagu välk; ja Issand Jehoova puhub sarve ning tuleb lõunatormides!
Vägede Jehoova kaitseb neid, tema lingukivid purevad liha, joovad verd nagu viina ja täituvad otsekui piserdusnõu, otsekui altari nurgad!
Ja Jehoova, nende Jumal, päästab nad sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal!
Tõesti, kui hea ja ilus see on! Vili kosutab noori mehi ja viinamarjamahl neitseid!
Sakarja 10 Paluge Jehoovalt vihma hilisvihma ajal! Jehoova teeb kõuepilved ja annab teile vihmavalinguid, igaühele rohtu väljal!
Sest teeravid räägivad nurjatust, ennustajad näevad valet ja jutustavad tühiseid unenägusid, trööstivad asjata! Seepärast nad eksivad nagu lambad, vaevlevad, sest karjast ei ole!
Mu viha on süttinud põlema karjaste vastu ja ma karistan juhte, sest vägede Jehoova tuleb katsuma oma karja, Juuda sugu, ja teeb nad oma toreda sõjahobuse sarnaseks!
Neist enestest tuleb nurgatorn, neist enestest telgivai, neist enestest sõjaamb, neist enestest väljuvad üheskoos kõik võimukandjad!
Üheskoos on nad kangelaste sarnased, kes sõjas tallavad tänavate pori; nad võitlevad, sest Jehoova on nendega, ja ratsanikud hobuste seljas jäävad häbisse!
Ma teen vägevaks Juuda soo ja päästan Joosepi soo; ma toon nad tagasi, sest ma halastan nende peale ja nad on jälle, nagu ei olekski nad olnud ära tõugatud! Sest mina, Jehoova, olen nende Jumal ja ma vastan neile!
Ja Efraim on siis nagu kangelane ning nende süda rõõmutseb otsekui viinast! Nende lapsed näevad seda ja rõõmutsevad, nende südamed hõiskavad Jehoovas!
Ma vilistan neid ja kogun neid, sest ma lunastan nad; ja neid on siis niisama palju nagu neid oli!
Ma külvasin nad rahvaste sekka, aga nad meenutavad mind kaugetes maades; nad kasvatavad oma lapsed suureks ja tulevad tagasi!
Ma toon nad tagasi Egiptusemaalt ja kogun neid Assurist; ma viin nad Gileadimaale ja Liibanonile, ikkagi ei leidu neile küllalt ruumi!
Ja nad lähevad läbi Egiptuse mere, merelaineid lüüakse ja kõik Niiluse sügavikud kuivavad, Assuri kõrkus tõugatakse maha ja Egiptuse valitsuskepp peab taanduma!
Ma teen nad vägevaks Jehoovas ja nad kiitlevad tema nimes, ütleb Jehoova!
Sakarja 11 Ava oma uksed, Liibanon, et tuli saaks põletada su seedrid!
Ulu, küpress, sest seeder on langenud, võimsad on laastatud! Uluge, Baasani tammed, sest keelustatud mets on langetatud!
Kuule! Karjaste hädakisa, sest nende kuulsus on hävitatud! Kuule! Noorte lõukoerte möirgamine, sest Jordani padrik on laastatud!
Nõnda ütleb Jehoova, mu Jumal: Karjata tapalambaid,
keda nende ostjad tapavad, tundmata endid süüdlastena, ja kelle müüjad ütlevad: "Kiidetud olgu Jehoova, et ma olen saanud rikkaks!" - ja kellele nende karjased ei anna armu!
Sest mina ei anna enam armu maa elanikele, ütleb Jehoova! Vaata, ma lasen iga inimese sattuda tema karjase ja kuninga kätte ja need hävitavad maa, aga mina ei päästa kedagi nende käest!"
Nõnda ma siis karjatasin tapalambaid lambakaupmeestele ja võtsin enesele kaks keppi: üht ma nimetasin Lahkuseks ja teist ma nimetasin Ühenduseks; ja ma karjatasin lambaid.
Aga ma kõrvaldasin ühe kuu jooksul kolm karjast: siis tüdis mu hing neist ja minagi olin neile vastumeelt.
Ja ma ütlesin: "Mina ei taha teid karjatada! Kes sureb, see surgu, kes hukkub, see hukkugu, ja järelejääjad söögu üksteise liha!"
Ja ma võtsin oma kepi Lahkuse ning murdsin selle katki, tühistades oma lepingu, mille ma olin teinud kõigi rahvastega.
See tühistus selsamal päeval ja lambakaupmehed, kes panid mind tähele, mõistsid, et see oli Jehoova sõna!
Siis ma ütlesin neile: "Kui see teie silmis hea on, siis andke mu palk; aga kui mitte, siis laske olla!" - ja nad vaagisid mu palga: kolmkümmend hõbeseeklit.
Ja Jehoova ütles mulle: "Viska see potissepale!" See suurepärane hind, millega nad mind olid hinnanud! Ja ma võtsin need kolmkümmend hõbeseeklit ja viskasin potissepale Jehoova kojas.
Siis ma murdsin katki oma teise kepi, Ühenduse, et tühistada vendlust Juuda ja Iisraeli vahel.
Siis ütles Jehoova mulle: "Võta enesele veel kord meeletu karjase varustus!
Sest vaata, ma lasen tõusta maale ühe karjase: ta ei tunne puudust hukkunust, ta ei otsi kadunut, ta ei ravi haavatut, ta ei hoolitse terve eest, aga ta sööb lihavate liha ja rebib ära nende sõrad!
Häda meeletule karjasele, kes jätab lambad maha! Mõõk temale käsivarde ja paremasse silma! Ta käsivars kuivagu hoopis ja ta parem silm kustugu koguni!"
Ilmutuse 1 Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale andis, et ta näitaks tema sulastele, mis varsti peab sündima; ja seda ta näitas, läkitades oma ingli kaudu oma sulasele Johannesele,
kes on tunnistanud Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistust, kõike, mida ta on näinud.
Õnnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sõnu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.
Johannes seitsmele Aasia kogudusele: armu teile ja rahu sellelt, kes on ja kes oli ja kes tuleb; ja neilt seitsmelt vaimult, kes on tema aujärje ees;
ja Jeesuselt Kristuselt, kes on ustav tunnistaja, esmasündinu surnute seast ja maailma kuningate valitseja. Temale, kes meid on armastanud ja meid on vabastanud meie pattudest oma verega,
ja on meid teinud kuningriigiks, preestriks Jumalale ja oma Isale, temale olgu au ja vägi ajastute ajastuteni! Aamen.
Vaata, tema tuleb pilvedega ja kõik silmad saavad teda näha, ja need, kes tema läbi pistsid, ja kõik maa suguharud tõstavad kaebehäält tema pärast. Tõepoolest, aamen!
"Mina olen A ja O", ütleb Issand Jumal, kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.
Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pärast.
Ma olin vaimus Issanda päeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsekui pasuna häält,
mis ütles: "Mida sa näed, kirjuta raamatusse ja läkita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!"
Ja ma pöördusin ümber vaatama seda häält, mis minuga rääkis. Ja kui ma olin pöördunud, nägin ma seitset kuldküünlajalga.
Ja keset neid seitset küünlajalga üht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rüüga ja vöötatud rinde alt kuldvööga.
Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja tema silmad nagu tuleleek;
ja tema jalad olid otsekui ahjus hõõguv, hiilgav vasemaak ja tema hääl oli nagu suurte vete kohin.
Ja temal oli paremas käes seitse taevatähte, ja tema suust läks välja terav kaheterane mõõk, ja tema pale oli otsekui päike, kui see paistab oma väes.
Kui ma teda nägin, siis ma langesin maha tema jalgade ette nagu surnu. Ja ta pani oma parema käe mu peale ja ütles mulle: "Ära karda, mina olen esimene ja viimne
ja Elav; ma olin surnud, ja vaata, ma olen elav ajastute ajastuteni, ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed!
Kirjuta siis, mida sa oled näinud ja mis nüüd on ja mis pärast seda sünnib!
Nende seitsme taevatähe saladus, mida sa nägid minu paremas käes, ja nende seitsme kuldküünlajala saladus on see: need seitse tähte on seitsme koguduse inglid, ja need seitse küünlajalga on seitse kogudust!