Eestikeelne Piibel 1968
Psalm 119 Ma vihkan kahepaikseid mõtteid, aga sinu käsuõpetust ma armastan!Sina oled mu kaitse ja kilp; sinu sõna peale ma loodan!
Taganege minust, te kurjategijad, ja ma pean oma Jumala käske!
Kinnita mind oma ütluse järgi, et ma elaksin, ja ära lase mind sattuda häbisse mu lootuses!
Toeta mind, et ma pääseksin, siis ma vaatlen alati su määrusi!
Sa paned ei mikski kõiki, kes eksivad eemale sinu määrustest, sest nende kavalus on asjatu!
Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbud, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi!
Hirmust sinu ees tuleb värin mu lihasse ja ma kardan su seadusi!
Nutulaulud 1 "Kuidas küll istub üksinda see rahvarikas olnud linn! On saanud lesknaise sarnaseks, kes rahvaste seas oli suur! Vürstitar maakondade hulgas peab tegema orjatööd!
Ta nutab öösel kibedasti ja ta põskedel on pisarad! Pole tal trööstijat ühestki armastajast: kõik ta sõbrad on teda petnud, on saanud ta vaenlasiks!
Juuda on viidud ära viletsusest ja raskest orjusest - ta elab paganate seas ega leia hingamist! Kõik jälitajad said ta kätte keset kitsikusi!
Siioni teed leinavad, et pole pühiks tulijaid! Kõik ta väravad on tühjad, ta preestrid ohkavad! Tema neitsid on kurvad ja tal enesel on kibe käes!
Tema rõhujad on saanud peaks, tema vaenlasil käib käsi hästi! Sest Jehoova on teda kurvastanud tema paljude üleastumiste pärast! Tema lastel on tulnud minna vangidena vaenlase ees!
Siioni tütrelt on läinud kõik ta toredus! Tema vürstid on nagu hirved, kes ei leia karjamaad; nad astuvad jõuetult tagaajaja ees!
Jeruusalemm mõtleb oma viletsuse ja kodutuse päevil kõigile kallistele asjadele, mis tal muistsest ajast on olnud! Et ta rahvas langes vaenlase kätte ja tal ei olnud aitajat, siis näevad vaenlased seda ja naeravad tema lõppu!
Jeruusalemm on patustanud raskesti, seepärast on ta saanud jäleduseks! Kõik, kes teda austasid, põlastavad teda, sest nad on näinud ta alastiolekut! Ka tema ise ohkab ja tõmbub tagasi!
Tema roojus on ta hõlmadel! Ta ei mõelnud oma lõpule ja on langenud hämmastaval viisil: tal pole trööstijat! Vaata, Jehoova, mu viletsust, sest vaenlane suurustab!
Vaenlane sirutab käe kõigi ta kalliste asjade järele; sest ta sai näha, et ta pühamusse tulid paganad, need, keda sa olid keelanud, et nad ei tuleks su kogudusse!
Kogu ta rahvas ohkab otsides leiba: nad annavad oma aarded toidu eest, et kosutada hinge! Vaata, Jehoova, ja näe, kui põlatud ma olen!
Kas see teile ei lähegi korda, kõik, kes käite teed? Vaadake ja nähke! Ons olemas valu, minu valu sarnast, mis mulle on tehtud, millega Jehoova mind on kurvastanud oma tulise viha päeval?
Ta läkitas kõrgusest tule, tõi selle alla mu kontidesse; ta laotas mu jalgadele võrgu, ta ajas mind tagasi; ta jättis mind üksikuks igavesti haigena!
Mu üleastumiste pärast oldi valvel, tema käes põimusid need kokku: need pandi ikkena mu turjale, tema murdis mu jõu! Issand andis mind nende kätte, üles tõusta ma ei suuda!
Issand heitis kõrvale mu keskelt kõik vägevad; ta kutsus mu vastu peole, et purustada mu noori mehi! Issand sõtkus surutõrt neitsile Juuda tütrele!
Nende asjade pärast ma nutan, mu silmad, mu silmad voolavad vett! Sest kaugel on minust trööstija, kes karastaks mu hinge! Mu lapsed on hävitatud, sest vaenlane on vägev!
Siion laotab käsi, tal ei ole trööstijat! Jehoova on käsutanud vaenlastena Jaakobi vastu ta omad naabrid! Jeruusalemm on nende keskel muutunud jäleduseks!
Õiglane on tema, Jehoova, sest ma olen tõrkunud tema käsu vastu! Kuulge ometi, kõik rahvad, ja vaadake mu valu: mu neitsid ja noored mehed on läinud vangi!
Ma kutsusin oma armastajaid, nad petsid mind! Mu preestrid ja vanemad surid linnas, kui nad otsisid enesele toitu, et kosutada oma hinge!
Vaata, Jehoova, kuidas mul on kitsas käes: mu sisemus käärib, mu süda pööritab sees, sest ma olen tõrkunud väga! Väljas teeb mõõk mind lastetuks, sees on päris surm!
Nad on kuulnud, et ma ohkan! Mul pole trööstijat! Kõik mu vaenlased on kuulnud mu õnnetusest, nad rõõmutsevad, et sina seda tegid! Sina tõid päeva, millest sa kuulutasid! Ent saagu nad minu sarnaseks!
Tulgu kõik nende kurjus su palge ette, ja talita nendega, nagu sa talitasid minuga kõigi mu üleastumiste pärast! Jah, mu ohkeid on palju ja mu süda on haige!
Nutulaulud 2 Kuidas küll Issand oma vihas kattis pilvedega Siioni tütre! Ta heitis taevast maha Iisraeli ilu ega mõelnud oma jalgade järile oma vihapäeval!
Issand hävitas armuta kõik Jaakobi eluasemed; oma vihas ta kiskus maha Juuda tütre kindlused; paiskas maa peale, teotas kuningriigi ja selle vürstid!
Oma tulises vihas ta raius kõik Iisraeli sarved! Ta tõmbas tagasi oma parema käe vaenlase ees ja süttis Jaakobis otsekui tuleleek, mis põletab ümbruse!
Ta vinnastas oma ammu nagu vaenlane, seisis tõstetud parema käega nagu rõhuja, ja tappis kõik silmarõõmu Siioni tütre telgis! Ta valas oma raevu otsekui tuld!
Issand oli nagu vaenlane, ta hävitas Iisraeli; ta hävitas kõik tema paleed, purustas ta kindlused, ja andis Juuda tütrele kurvastuse kurvastuse peale!
Otsekui viinapuu heidab oma roiskunud kobara, hävitas ta oma kohtumispaiga! Jehoova laskis Siionis jääda unustusse püha ja hingamispäeva, hülgas oma viha sajatuses kuninga ja preestri!
Tiituse 3 Tuleta neile meelde, et nad alistuksid valitsejaile ja ülemaile, oleksid sõnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks,
ei laimaks kedagi, ei oleks riiakad, vaid leebed, osutades kõike tasadust kõigi inimeste vastu.
Sest ka meie olime kord mõistmatud, sõnakuulmatud, eksijad, mitmesuguste himude ja lõbude orjad ning elasime kurjuses ja kadeduses, olime vihatavad ja vihkasime üksteist.
Aga kui Jumala, meie Õnnistegija heldus ja inimesearmastus ilmus,
siis ta päästis meid, ei mitte õiguse tegude tõttu, mida me oleksime teinud, vaid oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu,
keda tema on rikkalikult välja valanud meie peale Jeesuse Kristuse, meie Õnnistegija läbi,
et meie, tema armu läbi õigeks tehtud, saaksime igavese elu pärijaiks lootuse järgi.
See sõna on ustav; ja ma tahan, et sa neid asju teravasti rõhutaksid, et need, kes usuvad Jumalasse, oleksid hoolsad heade tegude tegemises; need on head ja kasulikud inimestele.
Aga väldi rumalaid uurimusi ja sugukondade nimekirju ning riidu ja vaidlusi käsu pärast; sest need on kasutud ja tühised.
Eksiõpetusega inimesest pöördu ära, kui sa teda ühe korra või kaks oled noominud,
teades, et niisugune on pöörane ja teeb pattu ning on iseenese hukka mõistnud.
Kui ma Artemase või Tühhikose läkitan sinu juurde, siis tõtta tulema minu juurde Nikoopolisse; sest ma olen otsustanud seal viibida talve.
Käsutundja Zeenas ja Apollos varusta hoolsasti teekonnale, et neil midagi ei puuduks.
Õppigu meiegi omad harrastama häid tegusid hädavajalikeks tarvidusteks, et nad ei jääks viljatuks.
Sind tervitavad kõik, kes on minuga. Tervita neid, kes meid armastavad usus. Arm olgu teie kõikidega!