Eestikeelne Piibel 1968
Nehemja 10 Selle kõige tõttu me teeme ja kirjutame kindla lepingu, ja meie vürstid, meie leviidid ja meie preestrid kinnitavad seda pitseriga.Ja pitseriga kinnitajad on: maavalitseja Nehemja, Hakalja poeg, ja Sidkija,
Seraja, Asarja, Jeremija,
Pashur, Amarja, Malkija,
Hattus, Sebanja, Malluk,
Haarim, Meremot, Obadja,
Taaniel, Ginneton, Baaruk,
Mesullam, Abija, Mijamin,
Maasja, Bilgai, Semaja - need on preestrid.
Ja leviidid on: Jeesua, Asarja poeg, Binnui, Heenadadi poegadest, Kadmiel,
ja nende vennad Sebanja, Hoodija, Keliita, Pelaja, Haanan,
Miika, Rehob, Hasabja,
Sakkur, Seerebja, Sebanja,
Hoodija, Baani, Beniinu.
Rahva peamehed on: Paros, Pahat-Moab, Eelam, Sattu, Baani,
Bunni, Asgad, Beebai,
Adonija, Bigvai, Aadin,
Aater, Hiskija, Assur,
Hoodija, Haasum, Beesai,
Haarif, Anatot, Neebai,
Magpias, Mesullam, Heesir,
Mesesabel, Saadok, Jaddua,
Pelatja, Haanan, Anaja,
Hoosea, Hananja, Hassub,
Halloohes, Pilha, Soobek,
Rehum, Hasabna, Maaseja,
Ahija, Haanan, Aanan,
Malluk, Haarim, Baana.
Ja ülejäänud rahvas, preestrid, leviidid, väravahoidjad, lauljad, templisulased ja kõik, kes olid endid lahti öelnud teiste maade rahvaist Jumala käsuõpetuse kasuks, nende naised, nende pojad ja tütred, kõik, kes olid võimelised aru saama,
need liitusid oma vägevamate vendadega ja võtsid endile kohustuse ühes needuse ja vandega käia Jumala käsuõpetuse järgi, mis Jumala sulase Moosese läbi oli antud, ja tähele panna ning täita kõiki Jehoova, meie Issanda käske, tema kohtuseadusi ja seadlusi:
"Me ei anna oma tütreid maa rahvaile ega võta nende tütreid oma poegadele.
Ja kui maa rahvad hingamispäeval toovad müügiks kaupa ja kõiksugu vilja, siis me ei võta neilt seda hingamispäeval ega muul pühal päeval. Me loobume seitsmenda aasta saagist ja igasugusest võlanõudest.
Me võtame endile kohustuse anda kolmandik seeklit aastas meie Jumala koja teenistuse tarvis:
vaateleibadeks, alaliseks roaohvriks ja alaliseks põletusohvriks, ohvreiks hingamispäevil, noorkuupäevil ja pühadel, pühadeks asjadeks, patuohvriks, et toimetada Iisraelile lepitust, ja igaks tegevuseks meie Jumala kojas.
Meie, preestrid, leviidid ja rahvas, oleme heitnud liisku puude muretsemiseks, nende toomiseks meie perekondade kaupa oma Jumala kojale igal aastal kindlaks määratud ajal, põletamiseks Jehoova, meie Jumala altaril, nagu käsuõpetuses on kirjutatud.
Me kohustume tooma Jumala kotta igal aastal uudsevilja oma põldudelt ja kõike uudsevilja kõigist puudest,
ja esmasündinud oma poegadest ja lojustest, nagu käsuõpetuses on kirjutatud; ja kohustume tooma oma veiste ja pudulojuste esmasündinuid oma Jumala kotta preestritele, kes teenivad meie Jumala kojas.
Me toome ka parimat oma taignast ja oma tõstelõivudest, kõiksugu puude vilja, värsket viina ja õli preestritele meie Jumala koja kambreis; ja oma põldude kümnist leviitidele, neile leviitidele, kes koguvad kümnist kõigis meie põllutöölinnades.
Ja üks preester, Aaroni poegadest, olgu ühes leviitidega, kui leviidid koguvad kümnist, ja leviidid peavad viima kümnise kümnisest meie Jumala kotta varaaida kambritesse.
Sest neisse kambritesse peavad Iisraeli lapsed ja Leevi lapsed viima vilja, värske viina ja õli tõstelõivu; seal on ka pühamu riistad ja teenivad preestrid, väravahoidjad ja lauljad. Me ei jäta maha oma Jumala koda!"
Nehemja 11 Ja rahva vürstid asusid Jeruusalemma, aga muu rahvas heitis liisku, et üks kümnest läheks elama Jeruusalemma, pühasse linna, ja üheksa teistesse linnadesse.
Ja rahvas õnnistas kõiki neid mehi, kes vabatahtlikult läksid elama Jeruusalemma.
Ja need olid maa peamehed, kes elasid Jeruusalemmas; aga Juuda linnades elas igaüks oma pärandiosas, neile kuuluvais linnades: iisraellased, preestrid ja leviidid, templisulased ja Saalomoni orjade pojad.
Jeruusalemmas elas Juuda ja Benjamini poegi. Juuda poegadest: Ataja, Ussija poeg, kes oli Sakarja poeg, kes oli Amarja poeg, kes oli Sefatja poeg, kes oli Mahalaleli poeg Peretsi poegadest,
ja Maaseja, Baaruki poeg, kes oli Kol-Hose poeg, kes oli Hasaja poeg, kes oli Joojaribi poeg, kes oli Sakarja poeg, kes oli seelalase poeg.
Kõiki Jeruusalemmas elavaid Peretsi poegi oli nelisada kuuskümmend kaheksa vahvat meest.
Ja need olid Benjamini pojad: Sallu, Mesullami poeg, kes oli Joedi poeg, kes oli Pedaja poeg, kes oli Koolaja poeg, kes oli Maaseja poeg, kes oli Iitieli poeg, kes oli Jesaja poeg,
ja tema vennad, vahvad mehed - üheksasada kakskümmend kaheksa.
Ja Joel, Sikri poeg, oli nende ülevaataja, ja Juuda, Hassenua poeg, oli teine linnaülem.
Preestritest: Jedaja, Joojaribi poeg, Jaakin,
Seraja, Hilkija poeg, kes oli Mesullami poeg, kes oli Saadoki poeg, kes oli Merajoti poeg, kes oli Ahituubi poeg, Jumala koja eestseisja,
ja nende vennad, kes toimetasid templiteenistust - kaheksasada kakskümmend kaks; ja Adaja, Jerohami poeg, kes oli Pelalja poeg, kes oli Amsi poeg, kes oli Sakarja poeg, kes oli Pashuri poeg, kes oli Malkija poeg,
ja tema vennad, perekondade peamehed - kakssada nelikümmend kaks, ja Amassai, Asareli poeg, kes oli Ahsai poeg, kes oli Mesillemoti poeg, kes oli Immeri poeg,
ja nende vennad, vahvad mehed - sada kakskümmend kaheksa; nende ülevaataja oli Sabdiel, Gedolimi poeg.
Ja leviitidest: Semaja, Hassubi poeg, kes oli Asrikami poeg, kes oli Hasabja poeg, kes oli Bunni poeg;
Sabtai ja Joosabad, leviitide peameestest, kes olid Jumala koja välistööde ülevaatajad;
Mattanja, Miika poeg, kes oli Sabdi poeg, kes oli palvusel tänulaulu alustava laulujuhataja Aasafi poeg, ja Bakbukja, tema vendade hulgas teisel kohal olija, ja Abda, Sammua poeg, kes oli Gaalali poeg, kes oli Jedutuuni poeg.
Kõiki leviite pühas linnas oli kakssada kaheksakümmend neli.
Ja väravahoidjad olid: Akkub, Talmon ja nende vennad, kes valvasid väravaid - sada seitsekümmend kaks.
Ja ülejäänud Iisrael, preestrid ja leviidid olid kõigis Juuda linnades, igaüks oma pärisosas.
Ja templisulased elasid künkal; Siiha ja Gispa olid templisulaste ülemad.
Psalm 149 Halleluuja! Laulge Jehoovale uus laul, tema kiituslaul vagade kogus!
Iisrael rõõmustugu oma tegijast! Siioni lapsed ilutsegu oma kuningast!
Nad kiitku reastikku tema nime, trummide ja kanneldega mängigu nad temale!
Sest Jehooval on hea meel oma rahvast, ta ehib viletsad õndsusega!
Vagad ilutsegu au sees, nad hõisaku oma voodites!
Neil olgu kurgus Jumala ülistus ja käes kaheterane mõõk,
et valmistada kättemaks paganrahvaile ja nuhtlus rahvahõimudele,
et siduda nende kuningad ahelaisse ja panna jalgraudu nende aulised mehed,
et saata täide kirjutatud kohtuotsus! See on auks kõigile tema vagadele! Halleluuja!
Ilmutuse 20 Ja ma nägin ingli taevast maha tulevat; sellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes.
Ja ta võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks
ja heitis ta sügavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad. Pärast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.
Ja ma nägin aujärgi ja neid, kes nendel istusid; ja kohus anti nende kätte; ja ma nägin nende hingi, kelle pead olid ära raiutud Jeesuse tunnistuse ja Jumala sõna pärast ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud võtnud tema märki oma otsaesisele ja oma käe peale. Ja nad virgusid ellu usus ja valitsesid kuninglikult ühes Kristusega tuhat aastat.
Aga muud surnud ei elustunud mitte, kuni need tuhat aastat otsa saavad. See on esimene ülestõusmine.
Õnnis ja püha on see, kellel on osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes temaga need tuhat aastat.
Ja kui need tuhat aastat täis saavad, siis lastakse saatan lahti oma vangist.
Ja ta läheb välja eksitama rahvaid, kes elavad ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, neid sõtta koguma. Nende arv on nagu mereäärne liiv!
Ja nad tulid üles ilmamaa lagendikule ja piirasid ümber pühade leeri ja armastatud linna. Siis langes tuli taevast maha ja sõi nad ära!
Ja kurat, kes neid eksitas, heideti tule ja väävli järve, kus on ka metsaline ja valeprohvet. Ja neid vaevatakse päevad ja ööd ajastute ajastuteni!
Ja ma nägin suurt valget aujärge ja seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.
Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisukesi, seisvat aujärje ees, ja raamatud avati. Ja teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnutele mõisteti kohut sedamööda kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.
Ja meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid, ja igaühele mõisteti kohut tema tegude järgi.
Ja surm ja surmavald heideti tulejärve! See on teine surm, tulejärv.
Ja keda ei leitud kirjutatud olevat eluraamatusse, heideti tulejärve!