Eestikeelne Piibel 1968
Nehemja 3 Siis võtsid kätte ülempreester Eljasib ja tema vennad preestrid ja ehitasid Lambavärava; nad raiusid selle palkidest ja panid sellele väravad ette; ja nad taastasid kuni Sajatornini ja kuni Hananeli tornini.Ja nende kõrval ehitasid Jeeriko mehed; nende kõrval ehitas Sakkur, Imri poeg.
Ja Kalavärava ehitasid Senaa pojad; nemad raiusid selle palkidest ja panid sellele ette väravad, lukud ja riivid.
Ja nende kõrval parandas Meremot, Hakkosi poja Uurija poeg; nende kõrval parandas Mesullam, Mesesabeli poja Berekja poeg; nende kõrval parandas Saadek, Baana poeg.
Ja nende kõrval parandasid tekoalased; aga nende suurnikud ei painutanud oma kaela oma isanda teenistusse.
Ja Vanavärava parandasid Joojada, Paaseahi poeg, ja Mesullam, Besodja poeg; nemad raiusid selle palkidest ja panid sellele ette väravad, lukud ja riivid.
Ja nende kõrval parandasid Melatja, gibeonlane, ja Jaadon, meeronotlane, Gibeoni ja Mispa mehed Frati-Jõetaguse maavalitseja piirkonnast.
Nende kõrval parandas Ussiel, Harhaja poeg, kullassepp; tema kõrval parandas Hananja, salvisegaja; nemad müüritasid Jeruusalemma kuni laia müürini.
Ja nende kõrval parandas Refaja, Huuri poeg, Jeruusalemma piirkonna ühe poole ülem.
Ja tema kõrval parandas Jedaja, Harumafi poeg, oma koja kohal; tema kõrval parandas Hattus, Hasabneja poeg.
Järgmist lõiku parandasid Malkija, Haarimi poeg, ja Hassub, Pahat-Moabi poeg kuni Ahjutornini.
Ja nende kõrval parandas Sallum, Halloohesi poeg, Jeruusalemma piirkonna teise poole ülem, tema ise ja ta tütred.
Oruvärava parandasid Haanun ja Saanoahi elanikud; nemad ehitasid selle ja panid sellele ette väravad, lukud ja riivid; ja veel tuhat küünart müüri kuni Sõnnikuväravani.
Ja Sõnnikuvärava parandas Malkija, Reekabi poeg, Beet-Keremi piirkonna ülem; ta ehitas selle ja pani sellele ette väravad, lukud ja riivid.
Ja Allikavärava parandas Sallun, Kol-Hose poeg, Mispa piirkonna ülem; tema ehitas selle, tegi sellele katuse ja pani sellele ette väravad, lukud ja riivid; ja veel Veejuhtmetiigi müüri kuninga rohuaia juures kuni astmeteni, mis Taaveti linnast alla viivad.
Tema järel parandas Nehemja, Asbuki poeg, Beet-Suuri piirkonna ühe poole ülem, kuni Taaveti haudade kohani ja kaevatud tiigi ning sõjameeste hooneni.
Tema järel parandasid leviidid: Rehum, Baani poeg; tema kõrval parandas Hasabja, Keila piirkonna ühe poole ülem, oma piirkonna eest.
Tema järel parandasid nende vennad: Binnui, Heenadadi poeg, Keila piirkonna teise poole ülem.
Ja tema kõrval parandas Eeser, Jeesua poeg, Mispa ülem, järgmist lõiku sellest kohast, kust Kõverikus olevasse varustushoonesse üles minnakse.
Tema järel parandas agarasti Baaruk, Sabbai poeg, järgmist lõiku Kõverikust alates kuni ülempreester Eljasibi koja ukseni.
Tema järel parandas Meremot, Hakkosi poja Uurija poeg, järgmist lõiku Eljasibi koja uksest Eljasibi koja otsani.
Ja tema järel parandasid preestrid, ümbruskonna mehed.
Nende järel parandasid Benjamin ja Hassub oma koja kohal; nende järel parandas Ananja poja Maaseja poeg Asarja oma koja kõrval.
Tema järel parandas Binnui, Heenadadi poeg, järgmist lõiku Asarja kojast kuni Kõverikuni ja kuni nurgani.
Paalal, Uusai poeg, parandas Kõveriku ja Ülatorni kohal, mis kuningakojast välja ulatab vahtkonnaõue juures; tema järel Pedaja, Parosi poeg -
ja künkal elavad templisulased - idapoolse Veevärava ja väljaulatava torni kohal.
Tema järel parandasid tekoalased järgmist lõiku suure väljaulatava torni kohalt kuni templikünka müürini.
Ülalpool Hobuväravat parandasid preestrid, igaüks oma koja kohal.
Nende järel parandas Saadok, Immeri poeg, oma koja kohal; ja tema järel parandas Semaja, Sekanja poeg, Idavärava valvur.
Tema järel parandasid Hananja, Selemja poeg, ja Haanun, Salafi kuues poeg, järgmist lõiku; nende järel parandas Mesullam, Berekja poeg, oma kambri kohal.
Tema järel parandas Malkija, kullassepp, templisulaste ja kaupmeeste kojani, Ülevaatusevärava kohal ja kuni nurgarõduni.
Ja nurgarõdu ning Lambavärava vahel parandasid kullassepad ja kaupmehed.
Aga kui Sanballat kuulis, et me müüri ehitame, siis ta vihastus ja oli väga pahane; ta pilkas juute
ja rääkis oma vendade ja Samaaria sõjaväe ees ning ütles: "Mida need väetid juudid teevad? Kas see peaks neile jääma? Kas nad hakkavad ohverdama? Kas nad juba täna saavad valmis? Kas nad tahavad põlenud kivid rusuhunnikust teha kõlbavaks?"
Ja tema kõrval oli ammonlane Toobija, kes ütles: "Ehitagu aga! Peaks rebane minema nende kivimüüri peale, ta kisuks selle maha!"
Kuule, meie Jumal, kuidas meid põlastatakse" Pööra nende teotus nende endi pähe ja anna nad riisutavaiks vangistusemaal!
Ära kata kinni nende süütegu ja ära lase kustuda nende pattu oma palge eest, sest nad on ehitajaid pahandanud!
Aga me ehitasime müüri ja kogu müür sai valmis pooles kõrguses. Ja rahvas oli südamega töö juures.
Nehemja 4 Aga kui Sanballat ja Toobija, araablased, ammonlased ja asdodlased kuulsid, et Jeruusalemma müüride parandus edenes, et mahakistud kohad hakkasid kinni saama, siis nad vihastusid väga.
Ja need kõik pidasid üheskoos vandenõu, et tulla Jeruusalemma vastu sõdima ja temale tüli tegema.
Aga me palusime oma Jumalat ja panime nende vastu vahimehi päeval ja öösel, et nende eest kaitset leida.
Juudas öeldi: "Kandja ramm raugeb, prügi on palju - meil pole jaksu ehitada müüri!"
meie vaenlased aga mõtlesid: "Enne kui nad märkavad ja näevad, tuleme meie nende sekka ja tapame nad ning lõpetame töö!"
Kui juudid, kes elasid nende naabruses, tulid ja ütlesid meile vähemalt kümme korda, et kõigist paigust, kus nad elavad, tullakse meile kallale,
siis ma panin mehi madalamaisse paikadesse müüri taha, lahtistele kohtadele, ja seadsin rahva üles suguvõsade kaupa mõõkade, piikide ja ambudega.
Siis ma vaatasin, ja võtsin kätte ning ütlesin suurnikele ja ülemaile ning muule rahvale: "Ärge kartke neid! Mõelge suurele ja kardetavale Issandale ja võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!"
Ja kui meie vaenlased kuulsid, et see meile oli teatavaks saanud ja Jumal nende nõu oli tühistanud, siis me pöördusime kõik tagasi müüri juurde, igaüks oma tööle.
Ja sellest päevast alates tegid tööd ainult pooled minu noortest meestest ja pooled kandsid piike, kilpe, ambusid ja soomusrüüsid; ja vürstid seisid kogu Juuda soo taga,
kes müüri ehitas. Ja koormakandjad kandsid, tehes ühe käega tööd ja hoides teisega viskoda.
Ja ehitajail oli ehitades igaühel oma mõõk vööle seotud; ja minu kõrval oli sarvepuhuja.
Ja ma ütlesin suurnikele, ülemaile ja muule rahvale: "Töö on suur ja laialdane ja me oleme hajali piki müüri, üksteisest kaugel.
Aga kust te kuulete sarvehäält, sinna paika kogunege meie juurde. Meie Jumal sõdib meie eest!"
Nõnda me siis tegime tööd, aga pooled hoidsid piike, koidu puhtest kuni tähtede ilmumiseni.
Sel ajal ma ütlesin ka rahvale, et igaüks jääks oma sulasega ööseks Jeruusalemma, et nad oleksid meil öösel valves ja päeval töös.
Ja meie, ei mina ega mu vennad, ei mu sulased ega vahimehed, kes mulle järgnesid, ei võtnud endil riideid seljast; igaühel oli oma viskoda paremas käes.
Psalm 147 Ülista, Jeruusalemm, Jehoovat! Siion, kiida oma Jumalat!
Sest tema on teinud tugevaks su värava tabad, tema õnnistab su lapsi sinu sees!
Ta annab rahu sa rajale ja söödab sind nisutuumadega!
Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema sõna!
Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka!
Ta viskab oma jäid nagu palukesi: kes võib püsida tema külma ees?
Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad!
Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused!
Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganrahvale, ja seadusi ei ole nemad mitte tundnud! Halleluuja!
Ilmutuse 17 Siis tuli üks seitsmest inglist, kelle käes olid need seitse kaussi, ja kõneles minuga ning ütles: "Tule, ma tahan sulle näidata suure hoora nuhtlemist, kes istub suurte vete peal,
kellega on hooranud ilmamaa kuningad ja kelle hooruse viinast on ilmamaa elanikud joobnuks saanud!"
Ka tema viis mind vaimus ära kõrbe. Seal ma nägin naist istuvat helkjaspunase metsalise seljas, kes oli täis pilkenimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.
Ja naine oli riietatud purpuriga ja helkjaspunase riidega ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ja temal oli käes kuldkarikas täis jälkusi ja oma hooruse saasta.
Ja tema otsaesisele oli kirjutatud nimi, saladus: "Suur Baabülon, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema!"
Ja ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ja ma imestasin üliväga teda nähes.
Ja ingel ütles mulle: "Mispärast sa imestad? Ma ütlen sulle saladuse naisest ja metsalistest, kes naist kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve.
Metsaline, keda sa nägid, on olnud, ja teda ei ole enam; aga ta tuleb sügavusest üles ja läheb hukatusse; ja ilmamaa elanikud, kelle nimed ei ole kirjutatud eluraamatusse maailma asutamisest alates, imestavad metsalist nähes, sest ta oli ja teda ei ole, aga ta tuleb jälle!
Siia kuulub mõistus, millel on tarkust. Need seitse pead on seitse mäge, millel naine istub, ja on seitse kuningat:
viis on neist langenud, üks on alles, ja teine ei ole veel tulnud. Kui ta tuleb, peab ta jääma natukeseks ajaks.
Ja metsaline, kes on olnud ja keda ei ole enam, on ise kaheksas ja ühtlasi üks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse.
Ja need kümme sarve, mis sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud valitsust, aga nad saavad võimu kui kuningad üheks tunniks ühes metsalisega.
Neil on üks ja sama nõu, ja nad annavad metsalise kätte oma väe ja võimu.
Nemad hakkavad sõdima Tallega, ja Tall võidab nad ära, sest tema on isandate Isand ja kuningate Kuningas, ja ühes temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad!"
Ja ta ütles mulle: "Veed, mis sa nägid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja rahvahõimud ja keeled.
Ja need kümme sarve, mis sa nägid, ja metsaline, need vihkavad hoora ja teevad tema puupaljaks ja alasti ja söövad tema liha ja põletavad ta ära tulega.
Sest Jumal on neile andnud südamesse teha tema nõu järgi ja heita ühte nõusse ning anda oma kuninglik valitsus metsalise kätte, kuni täituvad Jumala sõnad.
Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kelle käes on valitsus ilmamaa kuningate üle!"