Eestikeelne Piibel 1968
Nehemja 1 Nehemja, Hakalja poja sõnad. "Ja see sündis kislevikuus, kahekümnendal aastal, et ma olin Suusa palees.Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed Juudamaalt. Ma küsitlesin neid pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalemma kohta.
Ja nemad ütlesid mulle: "Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud!"
Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.
Ja ma ütlesin: "Oh Jehoova, taeva Jumal, suur ja kardetav Jumal, kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud!
Me oleme väga kõlvatult talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, seadlusi ja kohtuseadusi, mis sa Moosesele, oma sulasele andsid!
Tuleta nüüd meelde seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma sulasele, öeldes: kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid rahvaste sekka;
aga kui te pöördute minu juurde ja peate minu käske ning teete nende järgi, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas, ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks oma nimele!
Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega!
Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!"
Nehemja 2 Ja niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees viin; mina tõin viina ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb,
siis ütles kuningas mulle: "Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ole ometi haige? See ei ole muud kui südame kurbus!" Siis ma kartsin üpris väga
ja ütlesin kuningale: "Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?"
Siis küsis kuningas minult: "Mida sa nüüd soovid?" Aga mina palusin taeva Jumalat
ja ütlesin kuningale: "Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada."
Siis küsis kuningas minult, kuninganna istudes tema kõrval: "Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled?" Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järgi ja ta läkitas mind.
Ja ma ütlesin kuningale: "Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teispoole Frati jõge, et nad laseksid mind läbi, kuni ma jõuan Juudamaale,
nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun." Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.
Siis ma tulin maavalitsejate juurde teispoole Frati jõge ja andsin neile kuninga kirjad; ja kuningas oli ühes minuga läkitanud väepealikuid ja ratsanikke.
Aga kui Sanballat, hooronlane, ja ametnik Toobija, ammonlane, seda kuulsid, siis pahandas see neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.
Ja kui ma olin jõudnud Jeruusalemma ning olin seal olnud kolm päeva,
siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed ühes minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalemma heaks teha; ka ei olnud mul ühes muud lojust kui see lojus, kellega ma ise ratsutasin.
Ja ma läksin öösel Oruväravast välja Loheallika poole ja Sõnnikuvärava juurde, ja vaatlesin Jeruusalemma müüre, mis olid maha kistud, ja selle väravaid, mis olid tulega põletatud.
Ja ma läksin edasi Allikavärava ja Kuningatiigi juurde; aga seal ei olnud lojusel, kelle seljas ma istusin, edasipääsuks maad.
Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.
Aga ülemad ei teadnud, kuhu ma läksin ja mis ma tegin, sest ma ei olnud siitsaadik seda avaldanud ei juutidele ega preestritele, ei suurnikele ega ülemaile, ka mitte muile, kes seda tööd pidid tegema.
Aga nüüd ma ütlesin neile: "Te näete, missuguses õnnetuses me oleme, kuidas Jeruusalemm on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud! Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks!"
Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi, ja ka neist sõnadest, mis kuningas mulle oli öelnud. Siis nad ütlesid: "Võtkem kätte ja ehitagem!" Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.
Aga kui hooronlane Sanballat ja ammonlane, ametnik Toobija, ja araablane Gesem seda kuulsid, siis nad pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: "Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?"
Siis ma vastasin ja ütlesin neile: "Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemmas!"
Psalm 147 Halleluuja! Sest hea on mängida meie Jumalale; sest tema on kaunis, temale on kohane kiituslaul!
Jehoova ehitab Jeruusalemma, tema kogub Iisraeli hajutatud!
Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad!
Tema määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi!
Meie Issand on suur ja vägev rammult; tema mõistus on määratu!
Jehoova peab ülal viletsaid, aga alandab õelad maani!
Laulge Jehoovale tänuga, mängige kandlel kiitust meie Jumalale,
kes katab taeva paksude pilvedega, kes valmistab maale vihma, kes laseb tärgata rohu mägedele,
kes annab lojustele nende toiduse, noorile kaarnaile, kes teda appi hüüavad!
Temale ei meeldi hobusevägi ega ole tal head meelt jalameeste sääreluist!
Jehooval on hea meel neist, kes teda kardavad, kes loodavad tema helduse peale!
Ilmutuse 16 Ja ma kuulsin suurt häält templis ütlevat seitsmele inglile: "Minge ja valage Jumala kange viha kausid välja maa peale!"
Ja esimene läks ja valas oma kausi välja maa peale. Ja kurje ning ilgeid mädapaiseid tekkis inimeste külge, kellel oli metsalise märk ja kes kummardasid tema kuju.
Ja teine ingel valas oma kausi välja merre, ja see sai otsekui surnu vereks, ja suri iga elav hing, kõik, kes meres olid.
Ja kolmas ingel valas oma kausi välja jõgedesse ja veeallikaisse, ja need said vereks.
Ja ma kuulsin vete inglit ütlevat: "Õige oled sina, kes oled ja kes olid, ja sina, Püha, et sa nõnda oled kohut mõistnud!
Sest nemad on pühade ja prohvetite verd valanud, ja verd oled ka sina neile juua andnud; nad on seda väärt!"
Ja ma kuulsin altarit ütlevat: tõesti, Issand Jumal, sa Kõigeväeline, tõelised ja õiged on sinu kohtuotsused!"
Ja neljas ingel valas välja oma kausi päikese peale. Ja temale anti inimesi tulega kõrvetada.
Ja suur kuumus kõrvetas inimesi ja nemad pilkasid Jumala nime, kelle meelevalla all on need nuhtlused, ega parandanud meelt, et nad temale oleksid austust andnud.
Ja viies ingel valas välja oma kausi metsalise aujärje peale. Ja tema kuningriik pimenes; ja nad närisid oma keelt valu pärast
ja pilkasid taeva Jumalat oma valude ja paisete pärast ega pöördunud oma tegudest.
Ja kuues ingel valas välja oma kausi suure Eufrati jõe peale, ja selle vesi kuivas ära, et tee oleks valmis kuningaile, kes tulevad päevatõusu poolt.
Ja ma nägin lohe suust ja metsalise suust ja valeprohveti suust väljuvat kolm rüvedat vaimu otsekui konnad.
Need on nimelt kuradite tunnustähti tegevad vaimud, kes lähevad välja kõige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sõtta kõigeväelise Jumala suureks päevaks. -
Vaata, ma tulen kui varas! Õnnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi. -
Ja need kogusid nad kokku ühte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks.
Ja seitsmes ingel valas oma kausi välja õhku, ja suur hääl kostis taeva templist aujärjelt ning ütles: "See on sündinud!"
Ja sündis hääli ja müristamisi ja välke ja tekkis suur maavärisemine, millist ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal; säärane suur maavärisemine oli see.
Ja suur linn jagunes kolmeks osaks, ja paganrahvaste linnad langesid. Ja suurt Baabüloni tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale oma raevuviina karika.
Ja kõik saared põgenesid ja mägesid ei leidunud enam.
Ja suuri raheteri, talendiraskusi, tuli taevast maha inimeste peale. Ja inimesed pilkasid Jumalat rahe nuhtluse pärast; sest selle nuhtlus oli väga vali.