Eestikeelne Piibel 1968
Kohtumõistjate 2 Kui Joosua oli saatnud rahva minema, siis Iisraeli lapsed läksid igaüks oma pärisosale, võtma maad oma valdusesse.Ja rahvas teenis Jehoovat kogu Joosua eluaja ja kogu vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat, kes olid näinud kõiki Jehoova suuri tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
Siis Joosua, Nuuni poeg, Jehoova sulane suri saja kümne aasta vanuses.
Ta maeti oma pärisosa maa-alale Timnat-Heresisse Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
Ja kui ka kogu see sugupõlv oli koristatud oma vanemate juurde, tõusis pärast neid teine sugupõlv, kes ei tundnud Jehoovat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Jehoova silmis ning teenisid baale
ja jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Jehoovat.
Aga kui nad Jehoova maha jätsid ja teenisid Baali ja Astartet,
siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees.
Kuhu nad iganes läksid, seal oli Jehoova käsi nende vastu õnnetust tuues, nõnda nagu Jehoova oli öelnud ja nõnda nagu Jehoova neile oli vandunud; ja neil oli väga kitsas käes.
Siis Jehoova laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest.
Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. Pea lahkusid nad teelt, mida nende vanemad olid käinud kuulda võttes Jehoova käske - nemad ei teinud nõnda!
Kui siis Jehoova tõstis neile kohtumõistjaid, oli Jehoova kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Jehooval oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes.
Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja talitasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest.
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta ütles: "Et see rahvas on rikkunud mu lepingut, mille ma tegin nende vanematega, ega kuula mu häält,
siis ka mina ei aja enam nende eest ära ühtki neist rahvaist, keda Joosua surres alles jättis,
et nende läbi Iisraeli katsuda: kas nad tahavad hoida Jehoova teed, käies sellel, nagu nende vanemad seda hoidsid, või mitte!"
Ja Jehoova jättis alles need rahvad, ei ajanud neid kohe ära ega andnud neid ka mitte Joosua kätte.
Kohtumõistjate 3 Ja need on rahvad, keda Jehoova alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kes ei tundnud ühtki Kaanani sõda,
ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei oska:
viis vilistide vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mäestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.
Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada kas nad tahavad kuulda Jehoova käske, mis ta Moosese läbi oli andnud nende vanemaile.
Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,
võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid.
Nõnda tegid Iisraeli lapsed kurja Jehoova silmis ja unustasid Jehoova, oma Jumala ning teenisid baale ja asheraid.
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi kätte; ja Iisraeli lapsed orjasid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat.
Aga Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis Iisraeli lastele päästja, kes nad päästis - Otnieli, Kaalebi noorema venna Kenase poja.
Jehoova vaim tuli tema peale ja ta mõistis Iisraelile kohut; ta läks sõtta ja Jehoova andis tema kätte Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi ja ta käsi sai võimuse Kuusan-Risataimi üle.
Ja maal oli rahu nelikümmend aastat; siis suri Otniel, Kenase poeg.
Aga Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Jehoova silmis, ja Jehoova julgustas Moabi kuningat Eglonit Iisraeli vastu, sellepärast et nad olid teinud kurja Jehoova silmis.
Ja tema kogus enese juurde ammonlased ja amalekid ja läks ning lõi Iisraeli, ja nad vallutasid Palmidelinna.
Ja Iisraeli lapsed orjasid Moabi kuningat Eglonit kaheksateist aastat.
Siis Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis neile päästjaks Eehudi, Geera poja, benjaminlase, vasakukäelise mehe. Kui Iisraeli lapsed saatsid temaga anni Moabi kuningale Eglonile,
siis Eehud valmistas enesele kahe teraga mõõga, küünar pika ja pani selle vööle riiete alla oma paremale puusale.
Ja ta viis anni Eglonile, Moabi kuningale; ja Eglon oli väga paks mees.
Kui and oli tervenisti üle antud, siis ta saatis inimesed ära, kes andi olid kandnud,
ja ta ise pöördus tagasi Gilgalis olevate jumalakujude juurest ning ütles: "Kuningas, mul on sulle saladus rääkida!" Ja tema vastas: "Tasa!" Siis läksid kõik, kes ta juures seisid, tema juurest välja.
Eehud tuli ta juurde, kui ta istus vilus ülakambris, mis tal omaette oli, ja Eehud ütles; "Mul on sinu jaoks Jumala sõna!" Ta tõusis üles oma istmelt,
aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,
nõnda et pidegi läks tera järel sisse ja rasv embas tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust välja; seejärel ta väljus peidikust.
Eehud läks eesruumi ja sulges ning riivistas enese järel ülakambri uksed.
Ja kui ta oli väljunud, siis tulid sisse kuninga sulased ja vaatasid, ja ennäe, ülakambri uksed olid suletud! Nad ütlesid: "Küllap ta toimetab vilus kambris oma asju!"
Ja nad ootasid, kuni neil hakkas häbi, aga vaata, keegi ei avanud ülakambri uksi! Siis tõid nad võtme ja avasid, ja vaata, nende isand lamas surnuna maas!
Eehud aga oli põgenenud, seni kui nad kõhklesid; ta oli möödunud jumalakujudest ja pääsenud Seirasse.
Ja kui ta sinna jõudis, siis ta puhus sarve Efraimi mäestikus ja Iisraeli lapsed läksid ühes temaga mäestikust alla, tema nende ees.
Ja ta ütles neile: "Järgnege mulle, sest Jehoova annab teie vaenlased moabiidid teie kätte!" Ja nad läksid tema järel alla ning vallutasid Jordani koolmed Moabi poole ega lasknud üle mitte kedagi.
Tol korral nad lõid maha moabiite ligi kümme tuhat meest, kõik tublid ja tugevad mehed, ja ainustki ei pääsenud.
Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.
Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistidest maha kuussada meest; temagi päästis lisraeli.
Psalm 56 Laulujuhatajale: viisil "Kauge tamme tuvi"; Taaveti kuldne laul ajast, mil vilistid võtsid ta kinni Gatis.
Ole mulle armuline, Jumal, sest inimesed tahavad mind ahmida, ühtelugu kipuvad sõjamehed mu kallale!
Mu varitsejad püüavad mind ahmida kogu päeva, sest palju on neid, kes mu vastu kõrgilt sõdivad!
Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale,
Jumala peale, kelle sõna ma kiidan! Ma loodan Jumala peale, ei ma karda! Mis võibki lihane inimene mulle teha?
Kogu päeva nad moonutavad mu sõnu, kõik nende mõtted minu kohta sihivad kurjale!
Nad tulevad kokku ja luuravad ning jälgivad mu samme, sest et nad varitsevad mu hinge!
Kas peaks neil olema pääsemist oma nurjatusega? Vihaga tõuka maha rahvad, oh Jumal!
Minu paguluspäevad olid sa ära lugenud; pane sina mu pisarad oma lähkrisse; eks need ole su raamatus?
Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan; seda ma tean, sest Jumal on minu poolt!
Jumalas ma kiidan ta sõna, Jehoovas ma kiidan ta sõna!
Jumala peale ma loodan, ei ma karda; mida võibki mulle teha inimene?
Jumal, minu peal on tõotused, mis ma sinule andsin; ma tasun sulle tänuohvrid!
Johannese 4 Ja seepeale tulid tema jüngrid ja imestasid, et ta naisega kõneles. Siiski keegi ei öelnud: "Mis sa küsid või mis sa räägid temaga?"
Siis naine jättis oma veekannu sinna ja läks linna ning ütles inimestele:
"Tulge vaadake inimest, kes mulle on öelnud kõik, mis ma olen teinud! Kas see ei ole Kristus?"
Nad väljusid linnast ja tulid tema juurde.
Vaheajal palusid jüngrid teda ning ütlesid: "Rabi, söö!"
Aga tema ütles neile: "Minul on süüa rooga, millest teie ei tea!"
Siis ütlesid jüngrid isekeskis: "Kas ehk keegi on temale süüa toonud?"
Jeesus ütleb neile: "Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
Eks te ise ütle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, ma ütlen teile, tõstke oma silmad üles ja vaadake põlde, et need on valged lõikuseks!
Ja nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmutseda.
Sest siin on sõna tõsi: üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab!
Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud; teised on vaeva näinud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja lõikama!"
Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus temasse naise kõne tõttu, kes tunnistas: "Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud!"
Kui nüüd samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde. Ja ta viibis seal kaks päeva.
Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma tema sõna tõttu.
Nad ütlesid naisele: "Me ei usu mitte enam sinu kõne pärast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et tema on tõesti maailma Õnnistegija!"